Muidugi ma käisin valimas. Kes siis valima ei lähe!
Nõuka-ajal küll ükskord, mitte et ei läinud, aga suht noore abielupaarina venis hommikune magamine kuidagi pikale. Ja siis äkki oli kolhoosi partorg magamistoas, et ega me pole oma kodanikukohustust unustanud.
Ausõna, täitsa meeles oli. Valimised olid ju tol ajal suur sündmus.
Bakaleja oli kohal, müüs rohelisi purgiherneid, midagi kindlasti veel, aga mida... ei mäleta.
Lahustuv kohv?
Ja ega siis kell 12 pole teab mis hiline aeg.
Tol ajal oli valimiste protsent 99,9
See oli aeg, mil polnud valikut, keda ma valin. Keegi oli enne mind juba otsustanud.
Aeg-ajalt kipun selline viimase-minuti-tegija olema.
Seekord käisin paar päeva varem kohal, et valida. E-hääletust ei teinud, mulle meeldib ikka ise.
Enne tegin kolleegide seas küsitluse, keda peaks valima.
Naine, keda võiks valida, oli vales erakonnas.
Tuttav noormees niisamuti.
Oma tavalise valitava erakonna esinumber oli ka täitsa sobiv naisterahvas, aga seekord ma oma häält esinumbrile ei tahtnud anda, nagunii saab sisse.
Siis selgus, et samas erakonnas on 2 täitsa toredat ja tegusat noort meesinimest, keda kolleegid teadsid ja kiitsid, nii mul oligi valikuvõimalus, et kumma valin.
Valisin selle, kes nimekirjas tagapool oli.
Sisse ta ei saanud, aga pole hullu. Noor inimene, küll jõuab.
Pühapäeva õhtul üritasin tulemused lõpuni ära oodata, korra vahepeal tukastasin, aga kui kaasa mu kell 1 öösel äratas, oli pidu läbi ja arvud ning nimed kõik üles riputatud.
Nojah, seekord siis sedamoodi.
Tants "aurukatla" ümber jätkub, hoian silma peal, millise näo parlament siis lõpuks saab.
Lugu valimistest tuli peaaegu samasugune kui 4 aastat tagasi.
Vähemasti üks oluline erinevus siiski on: vastupidiselt oma tavapärasele valikule valisin seekord peaaegu tundmatut meeskodanikku.
...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar