Raamat ütleb, et neid kirju kirjutasid armunud noormehed rohkem kui armunud neiud.
Aga kui sealsamas raamatus on näitena toodud armastuskirjad aastast 1935-1936, siis minul on sedapuhku hoopis haruldasemad ja ajaloolisemad armastuskirjad.
Mina neid armastajaid ei tea, ja ega neid, kes sündmusi 100 aastat tagasi täpselt teaks, täna enam elamas-olemas polegi.
Küllap on nimedki juba unustuste hõlma vajumas.
Aga kui kolleeg pilte näitas, siis võttis hingetuks ja meele tegi hardaks.
Sain loa pildistada ja näidata.
Kes täna kirjutaks armastuskirju?
100 aastat tagasi oli armastus ikka tõelisem... vist.
1910
veebruar 1913
"Armas Maali!
Et Sina oled minu suurem wara.
Nii kui päike minu elule.
Et Sinu läbi õnnesära
Woolab minu südame.
Ela rõõmsasti
kunni nägemiseni.
Sinu armas truu sõber." Aeg annab kirjadele väärtust juurde, on õnn, et alles hoitakse.
Ise olen nii mõnegi kirjapaki tulle visanud... ja hiljem kibedalt kahetsenud.
...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar