reede, 27. jaanuar 2012

Minu mustad sukad on kadunud...

...
Nimekirjaväline... järjekordne naistekas.

Nimelt ühel hommikul olin sunnitud kiiruga oma musti sukkpükse parandama, sest varvas kippus välja vaatama.

Ja siis meenus hiljutine Aunaste saade, kus külaliste hulgas Valli Lember-Bogatkina. 91-aastane proua, kes viimased 3 aastat on kandnud jalas ainult musti pits-sukki. Väga kaunid sukad ja saledad sääred, kaameramees polnud kade näitama.

Oleks ma nüüd jätnud sukanina parandamata, oleks ka esimene samm pitssukkade suunas tehtud, kuigi ma pole veel 80+x aastat vana, ja nii võib sellega oodata.

Mul on jalas hoopis mustad retuusid ja villased sokid, sest elamine on jahedavõitu.

...
Aga Landa-tädil olid mustad sukad.

Kui vanavanaema Olga 1968. aastal Rootsis suri, oli ta 89 aastat vana ja leinajaid oli Soomes, Rootsis, Kanadas, Eestis. Oma elu viimased aastad elas memm oma vanema tütre Landa juures. Pilvi ja Helvi olid abiks matuseid korraldamas.

Ja siis oli 800 krooni matuseraha kadunud. Kuhugi korralikult hoiule pandud.
Ainult Landa ei mäletanud, kuhu.
Kogu elamine otsiti läbi.

Mitu korda otsiti, ainult laed jäid lahti võtmata.... nii ütles Pilvi.
Otsiti läbi, ja hakati jälle otsast peale otsima.
Aeg oli juba pooles öös, kui raha lõpuks leiti. Ühest üsnagi delikaatsest kohast.

Ja kui siis kõik suurest leidmisrõõmust peaaegu et kokku vajusid, ütles Landa: "Aga nüüd on minu mustad sugad kadunud".

Järgmisel hommikul algas matusetalitus.
...

Kommentaare ei ole: