...
Eelmisest loost võiks arvata, et mina elupäästjana pingutan üle... no ei ole tegelikult nii!
Päris kindlasti tõin ma jaanieelsel ajal grill-ahju juurde kaks ämbritäit vett ainult missioonitundest ;)
Aga kui ma paar päeva hiljem nägin, et üks liblikas sinna uppunud on, see tegi küll haiget. Rumal liblikas, kui sul palav on, siis jalgupidi sulistamisest aitab küll, ei pea kohe liblikujumist harrastama.
Tundsin endas kaudset süüd, ja et hingepiinu vähendada, otsustasin korraldada riiklikud matused ja matmiskohale kivi paigutada.
Aga kui olin tiivulise ämbrist välja õngitsenud, nägin, et justnagu liigutaks varbaid. Nii ma siis poputasin teda natuke päikese käes, ja iga minutiga oli näha, kuidas elu liblikasse tagasi tuli. Lõpuks lehvitas tiibadega ja läinud ta oligi.
Õnneks jõudsin pildi ära teha.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar