teisipäev, 22. november 2022

Lood nimedest ja aasta 1928

 ...

1928. aasta juulis suri Leenu, 67 aastat vana. Minu jaoks täiesti võõras inimene. Kaudselt jõudsin temani läbi ajalehe. 

Kaudselt, see tähendab, et läbi ühe kuulutuse.

Leenu oli naine 65+ ligi sada aastat tagasi.

Samast ajast ka ajaleht, mida lugesin.

Waba Maa, 1. september 1928. Kuupäev ja aasta olid teadlikult valitud.

Tähelepanu numbril 1928... aga see on juba teine lugu. Ehk kunagi. Millalgi. 

See lugu on nimedest.


Kuulutus lehes oli aga seotud muusikaga.


Minu klaveritunnid algavad 3. septembril Paldiski mnt 3 

...


Wanda Charlotte, Leenu ja Tõnise tütar.

Ema Leenu suri 1928. aasta juulis, isa Tõnis oli surnud juba 15 aastat varem, samuti juulis. 

Ma olen ennegi tähele pannud, et lähedaste inimeste surmaajad on sageli lähestikku. Mitte surma aasta, vaid just aastaaeg, minu vanaema ja vanaisa surid mõlemad märtsis, ema ja isa sügisel, oktoobri lõpp ja novembri keskpaik. Ämma ja äia surma kuupäevadel on vahet vaid 5 päeva. ... Aga see pole see lugu, lihtsalt tuli meelde.


Huvi pärast guugeldasin, et vaadata, kui suur tegija too Vanda omas ajas oli. 

Oli küll.

V.S...  eesti pianist ja muusikapedagoog


Kontsert "Estonias" on märk sellest, et arvestatav pianist.  

1925. a 7. märtsi ajalehes on arvustus.






W.S.-i klaverikontsert "Estoonia" saalis wäärib mitmeti tähelepanu, olgugi et ta näis olewat weel warajane, sest isegi suured anded nõuawad pikemat ettewalmistust. ... Wanda S, Leonid Kreuzeri õpilane, awaldab paljutõotawaid andeid, mis lasewad edaspidisel arenemisel loota häid wäljawaateid.


Tema vanemad olid Leenu ja Tõnis.

Leenul ja Tõnisel oli 10 last.

Ja nüüd tuleb lugu nimedest, lastest ja raskest elust 100 ja rohkem aastat tagasi.

Kõigepealt ei suutnud ma jätta imetlemata Tõnise ja Leenu valikuid lastele nime panemisel.  Mina oma sugupuus selliseid suurejoonelisi nimesid ei leia.

Teiseks aga oli mul väga väga valus, kui lugesin numbreid nende laste kurvast elusaatusest. Aeg oli XIX sajandi lõpp. 

Esimene tütar suri, kui polnud veel aastanegi.

Elvine Elisabeth... veebruar 1880 - november 1880 (8 kuud)

Georg Albert... 1882 - 1887 (5)

Ernst Adolph... 1883 - 1884 (8 kuud)

Johann Friedrich... veebruar 1885 - aprill 1885 (8 nädalat)

Helene Emilie... 1886 - 1892 (6)

Adele Christine... 1888 - 1890 (1)

Mida tunnevad küll vanemad, kes peavad kaotama järjest oma kuus last? See on küll väga kauge aeg tagasi, ikka valus sellele mõelda.

Järgmiste lastega läks paremini.

Karl* Theodor... 1893 - 1948 (55)

Roman Voldemar... 1895 - 1915 (20)

Wanda* Charlotte... 1897 - 1932 (35, tiisikus) 

Helmi Anette... 1901 - 1989 (87)

Tahtsin teada rohkem tollest muusikaõpetajast Vandast aastal 1928, jõudsin aga kaunite nimedega lasterikka pereni. Ja sain kinnitust, et ajad ajas tagasi polnud kaugeltki kerged. Mõnikord on tunne,  et tegelik elu saab olla kordades raskem ja keerulisem kui elu kesiganes kirjaniku raamatus kaante vahel.

Helmi, lastest viimane, on mõned aastad varem sündinud kui minu vanaema, nii et mingil määral eakaaslased. Elasid mõlemad Tallinnas, juba Eesti Wabariigi ajal. Kuskil on kindlasti tema lapselapsed, ehk minu eakaaslased. Kui Helmi 1989. aastal Tallinnas suri, mälestati teda välis-Eesti ajalehtedes kui endist Tallinna Tütarlaste kommertsgümnaasiumi õpetajat.

Pereisa Tõnis, Leenu abikaasa ja laste isa, oli ka omal ajal tuntud nimi. Eesti ettevõtja, pankur, Estonia seltsi esimees. Ja rohkemgi veel. 

1893. aasta 12. jaanuari ajaleht "Tallinna Sõber" kinnitab, et Tõnis S. on valitud linnasaadikuks Tallinnas. Ehk see oligi ta karjääri ja majandusliku edasimineku alguseks.

Alustas elu vaesuses, tegi kõvasti tööd, oskas ajada äri ja vajadusel teha olulisi otsuseid. Ja jõudis majanduslikult heale järjele. Näiteks on kuulunud talle Kirna mõis, mille ta peale 5 aastat omamist 1911. aastal edasi müüs, ja Paldiski mnt 3 asunud saun. See saun on tuttav mullegi, mina käisin seal pesus 60ndate lõpus ja 70ndate algul.

Just aadressil Paldiski mnt 3 pakkus klaveritunde 1928. aastal Tõnise tütar Wanda. Maja on suur ja mahukas, praegu paikneb seal hotell.

Isa Tõnis suri 1913. aasta juulis lühikese raske haiguse tagajärjel. 

Järelhüüdes ajalehes "Tallinna Teataja" on öeldud, et T.S. ärasaatmine toimus Jaani kirikus, kirik oli pungil rahvast täis, matuseteenistust pidas noor kirikuõpetaja Bruno Hasselblatt. Kirikust liikus pikk matuserong Kalamaja kalmistule. Omal ajal Läänemaalt vaese külapoisina Tallinna tulnud, õnnestus tal väga jõukaks meheks saada, kes leidis  aega ja jõudu ka üleüldsuse heaks: töö linnavolikogus ja erinevates seltsides. Veel oli ta hea peremees mitmete oma majade üürilistele, kellede poolt hauale pärg pandi, paljudele pärgadele lisaks.



Perest miskipärast ei sõnagi.

Tõnise ja Leenu poeg Karl Theodor (1893 - 1948) oli tuntud ühiskonnategelane.. Nooruses võttis osa I maailmasõjast, hiljem oli Kohtuministeeriumi nõunik ja Kohtupalati liige, ülikooli õppejõud ja Riigikohtu liige. Avaldas töid kriminaalõiguse alalt. Tema kodumajal Paldiski maanteel on paigutatud mälestustahvel. Kui linna satun, lähen ja kontrollin. Küllap seegi on aadressil Paldiski mnt 3.


Tegelikult tahtsin ma kirjutada hoopis suursugustest nimedest, mis üle-eelmise sajandivahetuse paiku üks suurpere oma kümnele lapsele eluteele kaasa andis. Või mis ma nüüd vassin, päris alguses tahtsin ju kirjutada 1. septembrist 1928. 

Ehk kunagi kirjutan.

...

Kommentaare ei ole: