Olen nüüd ära proovinud.
Selle, mille kohta öeldakse, et tasuta asju pole.
Eks see ole, kuidas võtta.
Et on nagu omajagu tasutud ka.
Täna oli bussis päris mitu sõitjat meie külast. 85-aastane papi ütles, et tema kavatseb nüüd iga päev sõita, kas kohalikku pealinna või naaber-maakonnas asuvasse toidupoodi. Sõidab isegi siis, kui vaja pole, sest mis seal kodus ikka üksi passida.
Naabriproua läks toidupoodi, meil selline kaupluse külastamiseks sobiv liin, tunni ajaga poes käidud. Transport peaaegu et uksest ukseni.
No siis teine tuttav proua, temagi läks täna poodi. Et mehe tervis vilets, ei taha autoga sõita.
Meie käisime eile.
Poes.
Bussiraha hoidsin kokku 1.60.... ma ei hakka ütlema, palju jäätise peale kulutasime.
See oli eile. Täna käisime maakonnakeskuses. Lihtsalt päeva veetmas.
Kohvikus, poes ja postkontoris.
Ja Wittensteini ajakeskuses.
Loomulikult bussiga... et ikka välja paistaks, et mulle sobib, mis sest, et ajakirjandus püüab märku anda inimeste negatiivsest suhtumisest. Loomulikult, nemad seal linnas sõidavad rõõmsasti juba aastaid tasuta trammi ja bussiga.
Mul ei olnud vaja isegi kahte krooni kaardi ostmiseks kulutada, sobis Tallinna roheline kaart. Valideerimiseks.
Pärtel tegi pildi
Aga muidu... kurb küll, aga meil maal bussisõitjaid napib. Päris vanad enam ei jaksa, päris noored on mujale kolinud. On veel lapsi, kes koolis käivad, samas lapsevanematele bussiliinid ei sobi. Tööle ei pääse, kui autot ei ole. Või lihtsalt harjunud mugavustega, mida auto võimaldab.
Eks aeg näitab, kuidas kujuneb.
Kauaks külas elu kestab.
Seni võib tasuta olla küll, ma käin hea meelega bussiga poes.
...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar