Kas keegi teab, mitu õde-venda oli Krõõdal, Andresel, Maril või Pearul?
Ammugi seda, mis nende nimed olid.
Tammsaare pole neist nagu midagi kirjutanud, see-eest teame väga hästi, kes olid vargamäelaste kaugemad või lähemad naabrid, teame üht-teist naabrite lastest ja loomadest.
Ja seda teame, millised suhted naabrite vahel valitsesid. Kes kellest hoolis, kes keda mõnitas ja kes keda abistas.
Nii et juba kirjandusklassikast koorub välja tõde: naabrid mõjutavad meie elu rohkem kui sugulased.
Miks ma sellest räägin.
Lihtsalt, kui proua raamatukogust küsis näituse jaoks vana käsitööd ja lugu juurde, tuli meelde see vana linik. Ja vanaema naabrinaine tädi Anni.
Johanna tegelikult.
Aga kõigi jaoks oli ta ikka Anni. Või tädi Anni.
Tädi Anni oli vanaema naabrinaine, elas alumisel korrusel, vasakult teine uks.
Kui tänavapoolsest välisuksest sisse tulla.
Mina tädi Annist eriti ei hoolinud, ta oli kogu aeg nagu natuke pahur.
Anni oli vanaemast vanem, aga tol ajal, kui tädi Anni juba üksi oli jäänud ja ise kodus peaaegu et voodihaige oli, oli ka vanaema juba päris vana.
Tädi Annil ja tema mehel lapsi ei olnud, olid mingid kauged sugulased ainult, kes aeg-ajalt üle ukse tere käisid ütlemas.
Vanaema, kelle liikumine vilets ja selg haige, hooldas teda, viis süüa ja aitas pesu pesta. Teadagi, voodihaige inimene, palju ta enam ise, ikka oli abi vaja.
Ja nad olid aastakümned naabrid olnud.
Vanaema elas küll ülemisel korrusel.
Selle liniku oli tädi Anni kunagi vanaemale kinkinud. Kelle käsitöö see on, kes seda enam teab.
Aga liniku juured ulatuvad päris kindlasti esimese vabariigi aegadesse.
Ega vanaema seda kasutanud, temal oli kapis teiste oluliste asjade kõrval.
Hulgas.
Mingil hetkel jõudis linik minuni.
Mina kasutan küll.
Mul üks tool ootab restaureerimist, nii kaua on hea tooli vanadust liniku alla peita.
Pilt, mille leidsin, on aastast 2008.
Paistab natuke linikut ja natuke tooli.
02.01.2017
Leidsin oma toolist ühe terviklikuma pildi ka... kindlasti mitte parema.
Selline elutu pilt ;)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar