Sügisel nad veeresid... mitte mingid väikesed kakukesed, hoopis kaks kõrvitsat veeresid meile verandasse. Ühe veeretas idapoolne naabrimees ja teise naabrimees läänest.
Kuna hoog oli sees, siis üks kõrvits veeres sujuvalt kilomeetrike edasi ristitütrele.
Mul on alati paanikahäire, kui midagi suurt peab ette võtma... kõrvitsasalati tegemise näiteks.
Suurest kõrvitsast.
Või mis veel hullem: suurtest kõrvitsatest.
Seepärast andsingi hoogu juurde.
Ühele kahest.
Olgu saatus talle soodne ja saagu temast palju põnevat ;)
Et ei läheks nii nagu teisel, sellel, mis mulle jäi.
Lõikusin lihtsalt pisut peenemaks, panin potti ja keetsin läbi.
Püreeks.
Panin kotikestesse ja sügavkülma.
Ühe purgitäie jätsin kasutusse.
Nüüd panen igale poole kuldset värvi juurde: pudru sisse ja salatisse, supi sisse ja kastmesse.
Väga hea on, mõne päevaga purk peaaegu tühi.
Idanaaber, 1. dets 2014.
...
2 kommentaari:
Mina praen kõrvitsat pannil kastes enne muna ja riivsaia sisse. Mulle kohutavalt maitseb.
Mina praen rullkõrvitsat... aga miks mitte ka kõrvits! Kindlasti proovin...
Postita kommentaar