Fotojaht

...

Kui kunagi fotojaht läbi sai, siis ma kirjutasin sellest.

Esimesest fotojahist.

Ja viimasest.

Tol korral ma isegi mõtlesin nii, et nüüd on punkt pandud.

Ometi läks omamoodi.

Ikka jahtisin fotosid ja otsisin võimalust saaki blogisse paigutada.

Ja kui ajas edasi uus jaht maha hõigati, siis miks mitte juhust kasutada. Tore on ju teha pilte, kui teemat tead... või siis teistmoodi: otsida teemakohaseid pilte lähiajal tehtud piltide hulgast.

Mul on nii ja naa.

Fotojaht "S" tuli mulle Tallinnas meelde... see S lihtsalt püüdis mu pilku. Tema nõudis tähelepanu, mitte mina ei käinud linna mööda ja ei otsinud, kus s essitab ;)

...

Aga see varasem foto on teemasse "Detailid".

Üks kivi, mille teeb omanäoliseks detail, mis kivi külge on kinnitatud.

Ja kohe on kivi eriline.

Kivi kui ehe.

Jõulukink.

Mina olen ju see, kes kive korjab.

Üks kivi päevas teeb päeva kordaläinuks ;)

...

Pildid hallitusest

...

Koledad asjad on sageli palju huvitavamad kui ilusad asjad.

Hallituski suht kole, eriti külmkapis või siis sahvrisse ununenud potis... ei peaks olema grammigi huvitav.

Aga kui pildile püüda, võib olla imeline.

Ma olen hallitust pildistanud, olen isegi blogis näidanud (hetkel leidsin ainult ühe üles).

Aga see potti ununenud salat on lausa värske... selles mõttes, et pilt hiljutine.

Miks selline lugu siis?

Ma sain kingituse. 

Raamatu.

Täna.

Fotoraamat "Afterlife".

Autogrammiga. 

Autor Heikki Leis.

Raamat hallitusest.
Fotod ja tekst.

Need pildid seal on ikka võrratud, mul on heameel, et raamat ilmus.

Ja et ta mul ka nüüd olemas on.

...

Fotojaht: vihmavari

...

Ei keegi muu pole seda fotojahti välja kuulutanud kui mina ise.

Kuidagi pidin ju oma meeleolu üleval hoidma, kui kogu aeg kallas vett taevast alla ja mina olin päris läbimärg.

Minul nimelt ei ole vihmavarju.

Mäletan, kunagi oli, üks oli must ja teine kirju, aga sellest on päris kindlasti aastakümned möödas.

Vähemasti sellest ajast, kui nad veel uued olid. 

Viimane kasutamine oli tõenäoliselt vähem aastakümneid tagasi.

Ma lihtsalt olen harjunud, et kui mina õues olen, siis vihma ei saja.

Täna tundus, et oli erand. Võtan seda kui tähenduslikku märguannet, kuigi  pole veel selge, millele see vihjab.

Aga nagu öeldud, tuju tõstmiseks pildistasin vihmavarjusid.

Sry, mõni inimene jäi ka peale, aga kuna enamus neist kõneles mõnes võõrkeeles, pole ehk hullu.

Hommikul lubas ilmateade rõõmsasti kuni 17 kraadi sooja. Ja kohati pisut sademeid.

Seal, kus mina olin, sadas terve päev ja sooja oli napilt 12.

Nüüd olen kodus ja seis sama.

Naabrinaine rõõmustas, et pole vaja õue tööle minna.

Mis mulgi siin viriseda.
...

Fotojaht: taevas

...

Tartus oli selline põnev taevas.

Palju ägedam kui meil.

Paar päeva tagasi, 1. juunil.

...
Fotojaht
...

Kaotajad ja leidjad

...

Saan aru, et mõni kogu aeg leiab. 

Mina ainult kaotan.

Eile ostsin poest 10 muna, täna hakkasin otsima... ei ole kusagil. Nüüd ma ei teagi, kuhu munad kadusid, kas unustasin poodi...

... või kaotasin kodus ära.
Mis tegelikult ei ole eriti loogiline.

Pigem jäid poodi, kuigi seda on ka nagu raske uskuda.

Õnneks oli külmkapis mõni muna vanast ajast, omlett tehtud ja söödud.

10 muna on väike probleem, paar nädalat tagasi kaotasin rahakoti.

Kui nüüd mõelda, kuhu ma oma tengelpunga kaotasin, siis tegelikult pole ikka mingi ime, kui munad ka poodi ununesid.

Rahakoti kaotuse avastasin kodus.

Kuna poe ja auto vahet oli vaid 10 meetrit ja poes makstes oli rahakott alles, siis väga palju võimalusi polnud.

Ainult et poe ja kodu vahet on 30 kilomeetrit....

Helistasin paanikas poodi ja kurtsin muret.

Leitud! Olemas!

Ja siis me sõitsime uuesti 30 km... ja siis tagasi 30 km.

Ma olin nii tänulik.

Temale, kes minuga sõitis.

Ja temale, kes rahakoti leidis.

5 eurot kommiraha, mis leidjale jätsin, ei näita mu tänulikkuse suurust.

Raha kotis oli väike mure, kõik see muu elu seal sees.

See oleks olnud karm kaotus.

...

Ilma ilmatüdrukuta

...

Tundub, et ilma ilmatüdrukuteta ilmast rääkida ei saa.

Vale puha, täitsa saab.

Tuttav kutt jagas Fb-s ilmainfot.

 Lugesin murega.

Lähipäevadel on oodata sajust ja tuulist ilma.

Juba neljapäeval oli väga tuuline. 

Pühapäeval tuul kuni 28 m/s.

Uuel nädalal muutub ilma talviseks.

Nojah.

Juba eile oli väga tuuline, tänasest rääkimata. Plekk-katus kolises nii, et ajas hirmu nahavahele. 

Ja talvine... oli juba eile. 

Kes kus kurtis, et sadas rahet, kes rääkis lörtsist. Meie bussisõitu saatis siiski vaid korraline padukas.

Täna samuti on ikka jumalast külm.

Loen edasi.

Õhutemperatuur -2 kuni +4 kraadi.

Õhtul võib Lääne-Eestis vihma ja lörtsi sadada, teed muutuvad ohtlikult libedaks.

Nojah.

Praegu näitas termomeeter napilt 5 kraadi sooja.

Ja hommikul kell 6, kui õues käisin, oli maa täitsa valge. Sõbrants ütles, et isegi kaetud lillepeenras oli külm õitele liiga teinud. Ja kolleeg rääkis midagi jäätunud autoakendest.

Loen edasi.

Kui juba kolmandasse päeva järgmisel nädalal suurt tuult ning vihma vaheldumisi lörtsiga lubatakse, tekib hinges kahtlus.

Kas ikka tõesti?

Uurin artikli kuupäeva... 24. nov 2016

Aga vahet ei ole.

Tõesti, vahet peaaegu pole, kas november või juuni.

Isegi see ei suuda mind veenda, kui ilmatüdrukud teleris kuni 16 kraadi sooja lubavad.

Homseks.

Mina ei usu.

...

ORM oma õuele

...

Käisin täna ERM-is... mulle meeldis.

Kaks tundi oli ilmselgelt liiga vähe, et tervikpilti saada, aga kauem poleks korraga tahtnudki.

Mulle meeldisid väljapanekud ja mulle meeldisid lood.

Iga väljapaneku juures sai kuulata.

Mis kunagi oli ja kuidas kunagi oli.

Siis ma mõtlesingi, et peaks õue peale ja kuuri alla ORM-i rajama.

Oma Rahva Muuseumi.

Mul oleks kindlasti piisavalt väljapanekuid ja rohkem kui vaja lugusid, et mõned tunnid aega sisustada.

Mõte juba täiega liigub.

Näiteks vanu kavalehti on mul päris kindlasti nii palju, et terve kuurisein kaetud saab. Mitmest osatäitjast on oma lugugi rääkida.

Tuttavad nimed leidsin ka ERM-is.

Seal oli terve kollektsioon kavadest läbi aja... erinevatest etendustest ja erinevatest teatritest.

Mul vanas kohvris on neid terve hulk... ajas tagasi.

Oma pere esimene muruniiduk on meil samuti kuskil olemas... kaasa kätetöö.
Mitte halvem kui see, mis ERM-is.

Ja ikka lugu juurde ka.

Ma ei tea, kas ERM-is pildistada tohtis, pildid on küll just seal plõksitud.

Oma vanavara pildistan maha, kui ORM on rajatud.

Näiteks on mul mu kaks esimest fotokat alles, esimene oli "Smena" ja teine "Fed".

Ikka koos lugudega.

Nii et ERM pakkus täiega äratundmisrõõmu.

Või siis jalgratas... mõne vana ikka leian, et väljanäitusele panna, lugusid juurde rääkimiseks on piisavalt.

Vanavara on mul tõesti palju. Iseasi, kellele see enam huvi pakub.
Aga kui ikka head lood on juures ;)

Selline siis oli ERM... pani mõtted liikuma.

Et mis mul on ja kus mul on.

Mõtted oma muuseumist.

ORM-ist.

Praegu on kuurialune niisama rämpsu täis... või mis rämps see ikka niiväga on.

Tulevase väljanäituse eksponaadid puha ;)

...