laupäev, 3. juuni 2017

Kaotajad ja leidjad

...
Saan aru, et mõni kogu aeg leiab. 

Mina ainult kaotan.

Eile ostsin poest 10 muna, täna hakkasin otsima... ei ole kusagil. Nüüd ma ei teagi, kuhu munad kadusid, kas unustasin poodi...

... või kaotasin kodus ära.
Mis tegelikult ei ole eriti loogiline.

Pigem jäid poodi, kuigi seda on ka nagu raske uskuda.

Õnneks oli külmkapis mõni muna vanast ajast, omlett tehtud ja söödud.

10 muna on väike probleem, paar nädalat tagasi kaotasin rahakoti.

Kui nüüd mõelda, kuhu ma oma tengelpunga kaotasin, siis tegelikult pole ikka mingi ime, kui munad ka poodi ununesid.

Rahakoti kaotuse avastasin kodus.
Kuna poe ja auto vahet oli vaid 10 meetrit ja poes makstes oli rahakott alles, siis väga palju võimalusi polnud.

Ainult et poe ja kodu vahet on 30 kilomeetrit....

Helistasin paanikas poodi ja kurtsin muret.

Leitud! Olemas!

Ja siis me sõitsime uuesti 30 km... ja siis tagasi 30 km.



Ma olin nii tänulik.

Temale, kes minuga sõitis.
Ja temale, kes rahakoti leidis.

5 eurot kommiraha, mis leidjale jätsin, ei näita mu tänulikkuse suurust.

Raha kotis oli väike mure, kõik see muu elu seal sees.

See oleks olnud karm kaotus.
...

Kommentaare ei ole: