esmaspäev, 3. november 2025

Viimane õis

 ...

Jätk sõgedate tubaste lillede lugudele.

Kusjuures, "Kõks mu lill (lilleke)" on nüüd lauluks tehtud, esmaspäeval Ringvaates lasti ka rahvale.

Mina ei laula, ma nüüd räägin lilledest edasi. Kõks, mu lill, sedapuhku gerbera.

Kõigepealt peaks minema ajas tagasi hästi kaugesse minevikku. Nõuka-ajal polnud gerbera eriti levinud lill, aga sel ammusel ajal olid gerberad valdav osa mu pruudikimbust. Juba siis olid nad mu lemmikud.



Sünnipäeval ja pulma-aastapäeval on kaasa mind gerberatega ikka meeles pidanud.

veebruar 2025


august 2025

Gerberate kohta on öeldud*: gerberad sümboliseerivad õrnust, puhtust, rõõmu. Sobivad suurepäraselt nii naistele kui meestele.


Ma nüüd räägingi lillest, mis märtsi lõpus kaasale sünnipäevaks toodi. 

Potigerbera. 

Õitses rõõmsasti ära oma õied, edasi laiutas niisama lopsakate lehtedega. Kuu või paar seda õiteilu oli, siis tuli pikem paus... kuni äkki juulis läks lill uuele ringile. 

Iga mõne päeva takka tuli kuskilt sügavusest välja priske karvane pung. Vanad õied pudisesid ja uued pakkusid silmailus.

Gerbera juulis...

... septembris

... oktoobris.

Igal pildil uued õied.


Aga eile pildistasin seda kõige viimast.

03.11.2025


Tundub, et juurde enam ei tule. 

Oli neli kuud järjest uute õitega eputamist... kas ta tõesti ei pane tähele, et suvi on juba ammu läbi?


* Gerberad... pikem lugu.

..

Kommentaare ei ole: