reede, 4. oktoober 2024

Tehniliselt taipmatu

 ... 

Eile õhtul olen oma Päevaraamatusse kirjutanud.

Kui lõpuks midagi kurta... siis öösel oli vist voolukatkestus. Igatahes köögipliidikell oli paigast ära ja vilkus. Paigast ära ses mõttes, et ei näidanud õiget aega. On juhtunud, et olen saanud ta lõpuks ise õigeks. On juhtunud, et mõni teeb mu eest selle töö ära, aga täna ei olnud ei nii ega naa. Täna hommikul õnnestus mul selle tegemise käigus kell lukustada. Nüüd näitab ta tabalukku ja mitte midagi endaga teha ei lase. Oleks ta siis vähemalt õige! Töötab küll, aga on ajast 2 tundi ja 20 minutit maha jäänud. Mitu korda päeva jooksul üritasin lukku lahti murda, ei õnnestunud. Eks ta sellepärast peal ongi, et lapsed ega lollid tehnikat näppimas ei oleks.

Nii ma eile mõtlesin. Ja kirjutasin.

Tegelikult on see kell meie majapidamises oluline. Esiteks sellepärast, et jääb läbikäiguteele magamistoast vetsu ja tagasi, see on kõige olulisem. Alati saab vaadata, mitu tundi uneaega ees ootamas on. 

Aga mitte ainult. Teadagi, ööd pimedad, majas orienteerumine on tunduvalt lihtsam, kui tulukesed asukohast märku annavad. 

Meil on neid märguandjaid köögis rohkem. Vastu seina ei jookse, sest seinal on vinguandur, mis iga natukese aja tagant kööki valgustab. 

Ukse vastu ka ei jookse, uksele pani lapsuke helendava tähekese. Et vanainimene ikka õiges suunas liiguks.

Ja siis punase tulukesega karbike seinakontaktis, kui juhendit uskuda, siis peaks hiiri majapidamisest eemale hoidma, seda tänu ultrahelile. Inimesele pidi ohutu olema... aga selles pole ma nii kindel. Tunnen pidevalt, et ei viitsi kodunt välja minna, nagu juured oleks alla kasvanud. Kui juba toast õue saan, siis on ok. Nojah, mõjupiirkond pidi limiteeritud olema. 

Ja ega need hiiredki juhendile vastavalt käitu, selle sügise jooksul olen juba 2 tükki köögist kätte saanud. 



Kui nüüd juhendile juba jutt läks.

Ma siis täna alustasin uuesti operatsiooni "Kell õigeks". Võtsin internetist beko-pliidi juhendi, lugesin ülevalt alla ja alt üles, läksin ja katsetasin mitut varianti. Igale poole, kuhu võimalik, vajutasin, hoidsin näppu peal, ühekaupa ja mitut korraga. Ühel hetkel oli taba kadunud ja sain kella õigeks panna. Et kuidas? Kuidas iganes, aga mu meelest mitte nii, kuidas juhend ütles. 

Ja ega ma järgmine kord targem ka pole. Ehk lihtsalt tähelepanelikum, et uuesti lukku ei keeraks.

...

neljapäev, 3. oktoober 2024

Nael kummi!

 ...

Mulle meeldivad eestikeelsed lood ja laulud. 

Ja niisama ütlemised.

Näiteks nael kummi või säh sulle kooki moosiga!

Mõlemad oleks esmaspäeval võinud käiku lasta, aga ma harjutan hoidma keelt hammaste taga, et ikka kehtiks  minu lemmik-reegel: vähem on parem. Kahjuks see sageli ei õnnestu, kuigi tõesti üritan öelda vähem kui parasjagu mõtteid pähe tuleb.

Aga vastu ööd, või oleneb, kes mis aega keegi ööks peab, meile endile see alles mõnus õhtupoolik, kell oli 9 ringis. Teel koju, ja ikka teekonna päris alguses, ees vast kilomeetreid 60, avastas kaasa, et tagumine kumm on täitsa töss. 

Säh sulle kooki moosiaga! 

Mina välja vaatama ei läinud, katsusin hoida madalat profiili, ilmselgelt oleks ma seal kõrval olnud lihtsalt ärritav faktor. Kuna autos puudusid vajalikud vahendid ja tööjõud, tundus et jääme sinna linnalähedasele tühjale parkimisplatsile ööbima. Õnneks-õnneks, maailm on täis häid inimesi ja üks sattus oma autoga kohe kõrvale. Üks-kaks-kolm olid abivahendid väljas ja kumm täis. Kaasa küsis, palju võlgneb... no ei, mitte midagi. Siis tegin ma ka suu lõpuks lahti. Et mul on pagasnikus paras koogitükk, annaks abilisele. Kui juba koogijagamise mõte oli.

Ei võetud sedagi. 

Aga millal nael kummi soovida?

Või pigem mitte.

Koju jõudes oli kumm õnneks veel täitsa kobe, järgmisel päeval läks kaasa autoga ülepõllu spetsialisti juurde. Too tuvastas roostes naela, likvideeris kahjuri ja tekitatud kahjustuse. 

Kuna oli töökoda, siis arved said klaaritud.

Aga nael kummi kõigile, kes teel ;)


Tallinnas, kaks päeva hiljem
02.10.2024


Naelkummide aeg pole ka enam kaugel.

...