...
Hakkasin olulisi asju ajades tuttavale ametnikule tagasi helistama. Kena naisterahvas on, just hommikul helistas, küsis, selgitas ja juhendas.
Aga vahepeal ilmnesid uued asjaolud.
Võtsin ja helistasin viimasele sissetulnud numbrile... hoopis üks meeldiv meeshääl vastas. Et "Tere Külli!"... enne kui ma midagi ütelda jõudsin.
Siis mul muidugi plahvatas! Just see hääl oli eelmine helistaja. Meil oli kunagi pool aastat tagasi kokkulepe, et räägime edaspidi erametsa majandamise küsimustes. Nüüd ta helistas ja me rääkisime.
Nii umbes tund või kaks tagasi.
No mul oli veidi piinlik... kõige rohkem selle pärast, et nii sümpaatne hääl, isegi mu nimi tema telefonis, aga mul ainult number, nimi ammu meelest läinud. Ei saanud seekord ka kirja panna, imelik küsida. Et tere-tere, helistasin tagasi jah, ütle oma nimi kah ;)
Valerile oli palju toredam helistada. Surmkindlalt teadsin, et tema on mul nime ja numbriga telefonis sees. "Tere, Valeri! Kas saaks solgiaugu tühjendust tellida?" "Eeee... mis mõttes?" küsis tema. Siis ma tundsin hääle ära. Ei olnud see Valeri, oli hoopis teine Valeri. Ka väga sümpaatne mees, ja nime ja numbriga mul telefonis.
Polnudki temaga oma kümmekond aastat rääkinud.
Aga loo järeldus: on sul nimega number või nimeta number, ikka oskad ämbrisse astuda!
...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar