...
Raadio hommikul ütles, et täna on selline erilise nimega päev.
Söö - mida - tahad päev.
Kuna ma istun autos ja mul on palju - palju aega, nii saan mõelda.
Unistada.
Et kui saaks, siis mida ma sööks.
Meenutada.
Et poleks ju söönud, kui poleks tahtnud.
Vanad fotod on abiks.
Näiteks maasikad tädi Ilse külmkapis. Saaremaal. Heameelega sööks.
...
Või pigem küpsisetorti... maasikatega. Laste tehtud.
Viinamarju ampsaks....
...
See on nüüd ajalugu. Pole enam seda kööki, ja mõnigi armas inimene igavikuteedele läinud.
Aga nüüd on uued köögid, uued joogid, uued söögid.
...
Väikese sõbra kindel valik Pagaripoistes. Mingi filmi eeskujul... ähmaselt mäletan. Ma pole kindel, kas see tema maitse-eelistus muidu oleks olnud.
...
Hetkel oleks minu eelistus kuhugi välja sööma minna. Et saan valida, istuda ja oodata teenindamist. Ja siis toitu nautida.
2 kommentaari:
No krt, on ikka fotod!!! Eriti see vintage on viimase peal! Mulle üldse vanemad prouad meeldivad, siuksed eakohased:) Ja liha! Palju-palju liha! Eile vestlesin tütrekesega, kelle lugupeetud abikaasa on veegan, kohe täiesti kõrresööja. Et jälle haige. Olin enne ühe koksi teinud ja teatasin ammu südamel pakitsenud tähelepaneku - söögu mees liha, on terve! No nagu näiteks mina - palju liha, mõõdukalt iha ja... mis see nüüd oligi, ehhhh, ei tule meelde:D
Vähe puudus, et oleksin tütre kaotanud rohelistele kõrrekestele.
Eks ma praegu siin kah ülban tänu minu blogisse puusalt tulistatud #söömidatahad väljakutsele:)
Mul on õnne olnud, vanaisa tegeles pildistamisega, sugulased pildistasid. Ja ise olin 14, kui onu oma Smena mulle andis. Nii neid vanu pilte on kogunenud.
Ja nagu pildid näitavad, fotojaht on ka minul geenides... nagu sööminegi ;)
Postita kommentaar