...
Loetud päevad tagasi pani loodus paljudele piirangud peale.
Meil näiteks kadus vaateväli. Kaasa oli sunnitud auto tee äärde tõmbama, sest esiklaas muutus läbinähtamatuks.
Umbes nagu kodune aken.
Ainult et siin polnud välja nägemine oluline... aken iseenesest nägi väga ilus välja.
Järgmisel hommikul oli toosama jäävihm väljapääsu kinni pannud. Õnneks läbi garaaži õnnestus vabadus kätte võidelda. Võitlus sõna otseses mõttes, olin varustatud (liha)haamri ja (pudru)nuiaga. Ja soolavakaga.
Vabadusvõitlus päris tähendusrikkal kuupäeval... 24.02
Lipp sai paika hilinemisega.
Märk sellest, et mõnikord on piirangud vajalikud, et vabadust õigesti hinnata.
Kõnniringi juhuslik leid tuletas meelde aja, kui okastraat vabaduse võttis. Koonduslaagritest ma ei räägi, need okastraat-aiad olid enne minu aega.
Ma nüüd ei tea, kas pilt õest on minu või ema tehtud.
Okastraat on mere ääres.
Silmad merele suunatud.
...
6 kommentaari:
see viimane pilt oehh, kuidas nad küll oskasid
Ma esimese hooga lugesin viimase pildi alt, et lgp. blogija ei tea, kas see pilt on temast või tema õest tehtud:D
Aga mulle väga meeldivad retropildid ja eriti veel must-valged, mis sest, et elu oli meil ju tol ajal ka ikkagi värviline:)
See esimene pilt on VAU!!!
teised ka väga hästi tabatud, aga eelkõige kiidan mitmetähenduslikkust:) et kui inimene ei tee, teeb loodus :)=
Nii on :) Vanad pildid on parimad ja loodus hoiab olukorral silma pea. Katsume kohaneda....
Linnalaps nagu ja olen - minu lapsepõlve metsad olid lepavõsad linna servades. Vanad karjamaad ja kunagused talukohad ja kilomeetrite viisi leppade ihusse kasvanud okastraati. See oli tõeline piiraja ja piinaja, säärtel on mõned armid veel siiani näha.
Kui su õe silmad on merele suunatud, siis tegid sa ise selle pildi, vaevalt su ema okastraadi alt läbi puges...
Mul õnneks jäävihm hullu ei pannud - oligi hea vabariigi aastapäeval toas trimbata.
Aga esimene pilt haaras endasse mu pilgu.
Postita kommentaar