reede, 24. mai 2013

Mis nad ometi kisendavad

...
Kui mu on aken lahti, ja soojal ajal enamasti on mul aken lahti, jõuavad minuni igasugused hääled.
Mõni hääl tekitab kõhedust, mõni uudishimu, mõnd häält naudin ja mõnest häälest tunnen puudust.

Millal meie külas kukk viimati kires?
Ma kindlasti tõuseks hommikuti koos kukelauluga, aga ei ole enam sellist kukke meiecandis, ei ole.
Tegelikult, ma olen nõus võtma kuke suveks sööma peale, peaasi, et oleks sõbralik ja lapsi armastav kukk. 
Ja kireks ikka kenasti ja kõvasti.

Munemine ei ole kohustuslik ;)

Kunagi, kui koolivaheaegadel vanaema ja vanaisaga maal olime, võeti suveks külapealt lehm. Kevadel osteti, suve jooksul söödeti paksuks ja lüpsti tühjaks ning sügisel müüdi jälle maha. 
Maakodu oli selleks ajaks suvekoduks saanud ja lehmapidamisega muul ajal enam ei tegeldud.
Olid ainult sellised suvelehmad.

Heina tehti küll, sest maja ümber ja marjapõõsaste vahel oli maad palju, mõned korrad niideti see vikatiga üle, hein kuivatati korralikult ja anti üle-metsa-naabritele.

Pilt on pisut varasemast ajast kui lehmade suvitamise suved.

Mäletan kaarutamist ja vaalutamist, kuidas ilusa ilmaga laotati hunnikud laiali, et kuivaks, ja joosti riisuma ning kuhjasid katma, kui vihmale kiskus. 

Lehma lüpsis peamiselt vanaema, aga teised ikka ka. Minu onud näiteks. Panid endale turvalisuse mõttes mootorratturi kiivri pähe.
Ma ei tea, miks keegi neist siis pilti ei teinud, nüüd pole midagi näidata.

Enam ei kuule ei lehma ega lammast, vähemasti meie pisikeses asumis.
Lastele tuleb määä ja muuu ise ette laulda.

See eest võin ma piiramatult jagada ööbikulaulu, käokukkumist ja suve teises pooles ritsikate öiseid kontserte.

Eile õhtul, ikka juba päris õhtul, sattusid linnud hoogu.
Läksin lausa õue vaatama, et mis nad ometi kisendavad.
Ööbikud laksutasid kooris ja kaugel hädaldas kägu, muud pudinad on nagu nad on, hoolimata kõrgemast linnulauluharidusest ei suuda ma neid ikka mõista.

No ja kui ma siis taevast vaatasin, sain aru küll.

 

 

Taevas oli selline, et ma oleks ise ka nõus koos lindudega vilistama, laksutama, siutsuma, kääksuma.

Ime pole, et nad pööraseks pöörasid.
...
Nomis. Kirjutasin mina siin kukest, paar tundi tagasi. Ja mis ma nüüd loen.
Tallinlased ei saa magada, sest kukk kireb.
Tallinn, kõigi võimaluste linn.
...

Kommentaare ei ole: