Üks hetk hingedeajast.
Just selline ta oli, eilne õhtu kalmistul.
Algul mõtlesin, et niisama nässu läinud pilt. Alles hiljem tuli arusaam, et selline ta ongi, hingedeaeg ja hingedepäev.
Pärast istusime kodus ja ootasime külla esivanemate hingi. Isegi laud oli kaetud.
Ja nii nad käisid
Vanavanaemad ja vanavanaisad.
Vanaemad ja vanaisad.
Teised lähedasemad ja kaugemad lahkunud.
Neid oli palju.
Oli palju meenutusi ja mälestusi.
Kuni küünlad said kustunuks ja söögid-joogid otsa.
...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar