Küll ma olen ikka mõjutatav. Endal ka häbi. Eile käisin toidukaubatretil… ja jätsin ämmale kamabatoonikesed (3 pakki nädalaks) ostmata.
Kohukesi ka ei ostnud.
Ühest küljest on see hea, mis nüüd ämmast, aga mõnikord korraldan ise äkkrünnaku kommipakile.
Teisest küljest on see jälle paha, sest Kalevist ma pean lugu.
Kalev oli lapsepõlves üks mu esimesi mängukaaslasi. Kõige esimene vast mitte, ta oli minust aastakese noorem.
Aga nüüd olen ma “Kalevis” veidi pettunud.
Ei aita siin vabandused ega õigustused.
...
Aga kommid edaspidi... küsin ämmalt, mis ta arvab.
...
7 kommentaari:
Ega Sa, Tegelinski, pole tähele pannud, et kui elu on magus, pole kommiisu ollagi?
ehhh... ju siis pole ammu magus olnud :D
Ma ei tea, mul on Kalevist kahju - kõige selle ilusa ja paratamatult möödas mineviku pärast.
Minu esimene reaktsioon oli samasugune, et tehakse vaesele Kalevile liiga. Aga samas pidin nõustuma, et tõsi ta on, "vanast heast maitsest" pole suurt midagi alles. Nii et tulebki säru teha, äkki veel aitab midagi päästa...
Tegelikult olen ma natuke nõutu... et millega siis nüüd edasi maiustama peaks... või lapsi rõõmustama.
Et vanasti maitsesid paremini - nojah, pakk komeedi komme ja pudel piima, päris hea söömaaeg oli.
Kas nad siis olid kahjutumad?
Tahad, teeme beseed? (Minu hädaabitrikk)
Lihtne, odav, mmmmagus ;)
hea mõte vahelduseks, praegu käin mett limpsimas :P
Postita kommentaar