Saatses saapad jalga

...

Kõik nüüd segamini, reisimuljed Setomaalt ja Saaremaalt, aga vahet pole. Mahuvad kõik teemasse suveseiklus. 

Suvi 2019

Teine päev Setomaal, paika pandud sihtkoht Saatse.

Saatse tundus huvitav, kasvõi seepärast, et sinna pääsemiseks saab minna läbi saapa.

Aga mitte ainult see, kodutööd tehes avastasin, et Saatses saab ingleid näha.

Mulle inglid meeldivad, eriti üritan hoida häid suhteid oma kaitseingliga. 

Seto hingleq... Merca näitus Saatse muuseumis.

Avamine toimus 26. juulil, ja avatuks jääb see näitus kuni augusti lõpuni.

Kuupäev sobis, ja loomulikult läksin ma just avamisele, mul kogemus, et näitus on kõige ägedam  esimesel päeval, kuuleb juttu ja näeb huvitavaid inimesi. 

Kohvi ja kooki pakutakse ka.

Kaasa jäi siiski autosse, talle sobivad rohkem maalähedasemad asjatamised.

Aga valesti tegi.
Olgu peale, et inglid heljusid niisamagi ümber auto.

Aga kodune leib ja sink... ja kõik muu sinna juurde kuuluv, tugev tunne tükiks ajaks.

Kui nüüd tõde tunnistada, ilma ta ka ei jäänud.

...

See oli sissejuhatus.

Nüüd tuleb lugu ise.

Inglitest tahan rääkida.

Kõigepealt olid pütikaaned. 

Ma kujutan ette neid lugusid, mida üks pütikaas pajatada saaks, kui tema rääkida oskaks.

Mercale nad rääkisid. 

Nüüd on need lood inglite silmadesse joonistatud.
Esivanemate elujõud.

Silmavaatesse.

Selline on keerubi silmavaade.

Ja lood ei ole just kõige lõbusamad lood. 

Kui silmadesse vaadata.

Kõige ingellikum oli Merca ise :)

Nii et koht neile, kes ka Setomaal seiklemas ja vaatamisväärset otsivad.

Selliseid ingleid mujal ei kohta!

Muuseum ise ka asjaline koht.

Ja Saatse saapad meeldivad mulle!

...

Lõpuks midagi silmaringi laiendamiseks.

Kui sa ärkad hommikul, saapad jalas, valutab su pea õhtuni välja.

Vanarahvatarkus.

Ja veel teadmiseks.

Keerub on ingel.
Mida kõik teised on nagunii terve elu teadnud.

Mina tahaks keerubit millegi süngemaga seostada. Keskiga, kes on pigem pärit pimedast ja müstilisest maailmast, aga tema on hoopis paradiisi väravavaht. 

Eks seal peabki olema selline läbitungiv pilk, et keda võtta, keda jätta.

Aga kui lähedane suhe tekib, siis ehk saab näituselt endale kaitseingli kaubelda.
Kui tunnetad ingli lähedust.
Ja tahad, et kaitstud oled.

Mõned kohaliku tähtsusega sõnad.
Tsässon... õigeusu külakabel Setomaal.
Tsäimaja... söögikoht Setomaal.
... 

Küla, mis teele sattus

...

Viimane punkt, kus Setomaal peatuse tegime, oli Lüübnitsa. Sattus teele, ja kuna kaart näitas, tegime rõõmuga sihtkohaks. 

Mina ronisin tippu, vaatasin Venemaad, katsusin varbaga Pihkva järve vett ja jätsin kohalikku välivetsu kingituseks rulli paberit.

Kaasale oleks meeldinud kala- ja sibulalaat, aga need alles kuu aja pärast.

Tagantjärgi tarkusena lugesin, et esmakordselt mainiti küla 400 aastat enne mu noorema poja sündi, aastal 1582. 

Aga see pole veel kõik. Samal päeval, kui meie seal käisime, kuulutati Lüübnitsa Aasta Külaks 2019. 

Tagantjärgi täna loetud uudis.

Kuna Fb-l on oskus mind üllatada ja haakuvaid fakte pakkuma hakata, siis päeva lõpetuseks leidsin sealt ühe oma lemmiktoitudest, suvise külmsupi. 

Et ole sa lahke, Lüübnitsa külmsupp. 

Ma kohe ei tea, kas vastavalt minu hetkelisele eelistustele sai toit temaatilise nime või ehk tõesti ajalooliselt välja kujunenud kohaliku tähtsusega suvine supp.

Arusaamatuks jääb ka, kuidas seda Lüübnitsat nüüd korraga nii palju paari päeva sisse mahub, kui ei lähimas ega kaugemaski minevikus nagu polnud eriti teada ega tuttav koht.

...

Ma olen populaarne

...

Vaatasin blogi statistikat, ja mis ma näen! 

Ma olen saanud rahvusvaheliselt populaarseks, sattunud idanaabrite huviorbiiti. Nädalajagu vaatamisi sealt on suurem arv kui kodumaiseid klikke. 

Nojah, kui kohalikud ja Ukraina kokku panna, siis kaalume üle.

Ma selline tagasihoidlik inimene, saan täitsa hakkama ilma olulise tähelepanuta, ei tea nüüd, kuhu nurka pean peitu pugema.

Ja miks just Venemaa ja Ukrana?

Ok, kui nüüd natuke mõelda, siis Venemaast võiks ju isegi aru saada, sest sel nädalal sai sisse põigatud Venemaale. 

Saatse Saabas, vist terve kilomeeter läbi naaberriigi. Kusjuures, korravalvurite valvsa pilgu all, oli see nüüd miilits või politsei, aga põõsas ta oma autoga passis.

Aga see Ukraina... no ma ei tea. Oleks veel Gruusia, sest sel nädalal sai Gruusia restoranis söömas käidud.

Kusjuures, väga maitsvad toidud, soovitan soojalt. Tallinnas, Nõmme teel. Suliko.

Ma veel meenutasin oma kooliaega, algklassides oli mingi rahvaste sõpruse teemaline pidu. Meie klass õppis selgeks laulu Suliko gruusia keeles. 

Täitsa meeles! 

Kui ikka vaja, võin laulda!

Väga kurvalt ja tähti venitades.

Seal restos istudes ja toitu oodates ma meenutasin.

Grusiinlastel oleks muidugi asjast oma arvamine, aga pole hullu, ma ei tunne ühtegi grusiinlast ;)

Sakvarlis saplavs vedzebdi

Ver vnakhe dakar Suliko

Gul amoskvnili-i-i vtsiodi

Sada har tsevo Suliko.

Ukrainaga ei oska aga ühtegi seost leida, vähemasti mitte sellesse nädalasse sobituvat.

Või siis Egiptus, ei mingeid seoseid, läbi aastakümnete!

Aga 64 lehevaatamist!

Paneks piduri, aga see pole vist võimalik.

...