#päevapilt 36... üks viiest

 ...

Täna oli visiitide päev.

Omapärane sõna see visiit. Kõlab kui linnulaul. Vidiit-vidiit! kohkusid pääsukesed vee kohal laiali (M. Raud)

Tekivad igasugused seosed. Esiteks muidugi "Vana daami visiit", Ita Everiga peaosas. Võib kasutada ka sõna väisang, aga see kõlab veidi võõrana. Viis väisangut... ei tea, kas keegi räägib selliste sõnadega.

Samas, väisamine on täitsa ok.

Visiit tegelikult ka. Poevisiit, kiirvisiit, viisakusvisiit, vastuvisiit, üllatusvisiit. Misiganes.

Viis visiiti kõlab ka hästi. 

Neli neist oli seotud lilledega. Toodi lilli ja viisin lilli. Ja ostsin lilli ja korjasin lilli.

Ühed lilled said ka pildile pandud.

Need, mis Ireen tõi.

13.06.2024

...

#päevapilt 30... tähtpäev

 ...

Ma ei tea, kas terve aasta lõikes mu tutvusringkonnas on rohkem selliseid kuupäevi, kuhu sisse mahub 2 pulma-aastapäeva ja 3 sünnipäeva.

Ma suutsin ainult üht* tähistada... ikka seda enda jaoks kõige lähedasemat.

* vihje: ei ole sünnipäev ;)

Ja lilled tõi teine tänase tähtpäevaga seotud osapool.

...

Vesi ja roosid

...
Vesiroosid.

Mulle meeldib nii mõelda.
Et roosad vesiroosid.

Lihtsalt.
Pane
õied
vette.

Roosad õied.

Ja kohe ongi.

Isetehtud vesiroosid.

Eile käis külaline.

Tõi tervitusi Sexy Rexy´lt.
...

Õied ja viljad

...

Kui Rita ütles, et pildistas õieilu oma aias, olin ma sunnitud tõde tunnistama. 

Mida ei ole, seda ei ole.

Minul.

Mitte ühtegi lillepeenart.  

Nojah, see köögi aknaalune. Seal kaks põõsast pojenge, üks sõbrantsi vanaema juurest ja teine mu oma lapsepõlve muinasmaalt.

Ja mis kõige imelisem: sel aastal hakkasid nad õitsema juba mais. Muidu valvan juunis, et kas ikka hakkab.

Õitsema.

Vanaema sünnipäevaks.

Mis teatavasti on 10. juunil.

Nii et need õied mul on.

Ja siis see maasikas, kes iseenese tarkusest on sinna pojengide kõrvale omale kodu rajanud. Tema õitseb ka.

Ma pole veel aru saanud, kas metsmaasikas või aia oma.
Ühe jaoks liiga suur ja teise jaoks väike.

Ja muidugi võililled.
Ma olen sellise metsiku looduse kummardaja, võililled mind ei sega. Vähemasti seni, kuni õitsevad.

No ja algul on ju seemneseltskond ka täitsa dekoratiivne... kuni esimese tuulepuhanguni.

Loomulikult minu karikakrad, neid on terve maja ümbrus täis

Siis veel need õied, mis tühja koha täiteks ise potiga paigutasin. Need ju ka.

Ja ebaküdoonia... tema hakkab juba otsi kokku tõmbama. Õied viljadeks vormistumas.

Midagi ikka leidsin.

Muru sees ja kiviktaimlas  on aastate tagused võõrasemad oma järglased jätnud. Mis sest, et mõõdult pigem kannikesed.
Õiteilu seegi.

Selline aed minul.

Aga metsiku looduse hindamise kõrval on mul suur aukartus ja lugupidamine tõeliste rohenäppude suhtes.

Imelised korras aiad, puhtad peenrad ja umbrohuvaba miljöö, tean üsna hästi, kui palju hoolt ja vaeva see nõuab.
Suure töö vili.

Kui ausalt ütlen.... teeb ikka natuke kadedaks ka!

Teemasse "100 head asja".

Õied ja viljad.
Kuuekümne kolmas.
...

Vanad fotod 14... lillelapsed

...
Suvi.
Lapsed.
Lilled.

Läbi aja.

 1930ndad

1940ndad

1950ndad

...

Sexy Rexy ja mustad tomatid

...
Käisime sünnipäeval.
Juba 28ndal.

Sünnipäevalaps oli tegus nagu alati. Kamandas kallist kaasat ja kolme kassi.

Kasvatas mustavärvilisi tomateid.

Ja hoidis silma peal Sexy Rexyl.

Sellise nimega roos sai meil koos õe perega viidud paar aastat tagasi, kui suguvõsa kokkutulek oli, perede ühisesse roosipeenrasse.

Lapsepõlvemaale.
...

Võililled ja võõrasemad... karikakardest rääkimata

...

Igal kevadel ma naudin võililleilu.

Mind ei häiri sugugi, kui esimene ümber-maja-niide nihkub.

Vastupidi, kui vähegi võimalik, õhutan takka.

Kaugemale nihutamist.

Kaugemale püüan nihutada ka üht juunikuist niitmist.

Siis, kui aknaalused kõik karikakardega täidetud.

Las nad õitsevad ära, küll jõuab.

17.06.2011

Aga tänavune kevad ei ole tavaline kevad. Võililledest võid vaid unistada, karikakraid kohata pole niipeagi lootust.

Kuid oh üllatust, nüüd on meil võõrasemad.

Rohuplats tihedasti pisikesi kollaseid õiekesi täis. 

Jäänukid aastatetagusest mõnest taimest, mis kuhugi peenranurka sai poetatud.

Ega nad õiget mõõtu välja anna, aga silmailu pakuvad peoga.

Rohkemgi veel, mitme peoga... kui lapsed õues avastasid ja emadepäeval paar peotäit kingiks korjasid.

Emale ja vanaemale.

Nüüd ma siis üritan selle kevade niidet ka nihutada.

Mis pole eriti raske, esialgu nagu niitmisega kiiret ei ole.

Lilled saavad olla.

Mis sest, et kidurakesed, neil ju ka õigus õilmitseda.

...

Liigne hellitamine

...

Tegelikult oli neid roose rohkem. 

Kolmele sai hukatuslikuks liigne hellitamine: soe tuba ja päikesepaiste.

Kui naistepäevajärgsel päeval töölt koju tulin, olid õied viiekesi kõik longus. 

Sain kohe kurjaks, torkasin nad vartpidi kuuma vette, ja siis vaasi tagasi ja nurka seisma.

Mõnele mõjus, mõnele mitte.

Nurgas seisjatest kahest said krapsakad õied, teised kolm norutasid edasi.

Nii see on, liigne hellitamine ei too kasu, aga mõnele ei aita ka karistus... 

Õieilu... juba viies päev

...

Teine hansalinn

...

Laevareisi teises otsas ka hansalinn.

Sedakorda vana tuttav Tallinn.

Tuli siin rongi oodates tunnike parajaks teha... mis pole minu jaoks mingi probleem.

Mida vanemaks jään, seda kiiremini aeg läheb. 

Isegi ootamisaeg.

Raudteejaama läheduses on mitu mõnusolemise võimalust. 

Valisin seekord Tornide väljaku ja vaatasin üle Lillefestivali raames rajatud teemaaiad.

31 iluaeda teemadel "Lillede mäng" ja "Universaalne disain".

Vaatasin niisama, hääletusest ei teadnud midagi. 

Ega ma poleks osanudki.

Piltidest valisin ka pigem need, mis piltidena rohkem ütlevad. 

Aga ilus oli... ja aeg sai kiiresti otsa.

Mitte ainult lilleilu... 

 

Tallinn ka. 

Omanäoline ja  ilus. 

...

Juba unustatud teema mul... 100 head asja.

Neljakümnes.

Mängud lilledega.

...

Murelaps ja tema silmarõõm

...

Ikka on nii, et mõni on murelaps.

Täna teeb muret ühele, homme teisele, eile muretses tema pärast hoopis keegi kolmas.

Mõni päev on temaga muret vähem, mõnel päeval rohkem.

Päris muretut päeva nagu polegi.

Aga eile tuli murelaps kooli, kaasas sihvakas punane roos silmarõõmule.

Klassikaaslasele.

Üks kuuendik võib ikka väga üllatada.

Sünnipäevalaps säras.
Murelaps ka.

Muretsejatest rääkimata.

...