...
#ajas tagasi
Augustireis 23.08 - 24.08.2025
Käisime Lätis, sõidupausidega Eestis.
Sõidupausid ja söögipausid.
Rõngu Pagarist ma juba rääkisin, aga vahepeatusi oli rohkem. Kõik omamoodi olulised.
Krootuse näiteks. Kohaliku kooli külastus koos hommikukohvi ja ootamatute kohtumistega. Mina näiteks leidsin oma kunagise kursa-kaaslase. Kõigepealt seinalt nimekirja, kus üks nimi tundus tuttav. Siis veidi aega avatud pilgul majas ringi käimist... ja käes ta oligi! Väga armas kohtumine!
Üks reisikaaslane leidis vana tuttava harrastusteatrite valdkonnast, teine poja koos pruudiga väljaku servast. No poeg oli peaaegu kõigile tuttav kutt. Mina ei olnud mitu aastat nägema juhtunud, see üllatab mind alati, kuidas poisid just peale põhikooli lõpetamist muutuvad. Tüdrukuid on kergem tuvastada.
Nii et kokkuvõtteks, lisaks toredale ekskursioonile koolimajas palju ehedat jällenägemisrõõmu.
Järgmine muljet avaldanud ja meelde jäänud vahepeatus oli Võrus, Toidukeskuse Söögisaalis. Maitsev toit, suur ports (ei jõudnud öelda, et võiks vähem panna) ja kui soodsa hinnaga! Ilmselgelt kaasneb sellises olukorras ülesöömine.
Tagasisõidul oli kõige pikem peatus Elvas. Sedapuhku söömisega ei tegelenud, mina küll lubasin endale tassi kohvi... lisa-lubadusega, et istun igal teele jääval nimelisel pingil, võtan paar-kolm lonksu (sellega kaasnes grupist teatud distantsile maha jäämine) ja tutvun kogukonnale olulise nimega, kelle auks pink on rajatud.
Nii jäin giidi teenusest veidi kaugele, aga ma ei lasknud ennast sellest segada. Jalutuskäik ümber järve koos tõusuga mäkke, veidikene linna ilu ning sillerdavat vee lähedust.
Mõnus tunne, et end kodust välja lasin ahvatleda.
** Koolipoiss ranitsaga, skulptuur on Elva linna ja vilistlaste kingitus koolile 2013. aastal kooli 100. sünnipäevaks, skulptor Tõnis Paberit.
...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar