...
Ma olen metsast võõrdunud ja sellest on tõesti kahju. Põhjuseid on mitu... ratas pole sõidukorras... või on viga minus?, kaugemad marjametsad on võõrad ja lähedased sel aastal saagivaesed, lisaks puugid ja nüüd juba ka põdrakärbsed. Ma olen olnud sel aastal kahe puugi poolt välja valitud veredoonoriks, kuidagi on õnnestunud küll protseduuri ennetada. Üks alles kõndis ihul ja otsis pehmemat paika, teine oli siiski suutnud oma lõugkobijatega nahka sisse lõigata, aga eemaldamine oli õnneks üllatavalt lihtne. Seda, et puugi hammustust pole tunda, seda ma ei usu. Puuk, kes alles kõndis, tema juba hammustas. Ma tegelikult tundsin kõndimist ka, aga teades ennast, olin kindel: mulle ainult tundub nii! Kui hammustust tundsin, hakkasin vaatama.
Aga see pole see, millest rääkida tahtsin!
#ajas tagasi
Teisipäev, 26.08.2025
Polnud ühtegi tarka mõtet, mida lõunaks teha... kuni tuli mõte, et vaataks kõnniringi ajal kõrvale metsa, ehk leian mõne seene. Fb-s räägitakse, et metsad on seeni täis, kohalikest oludest küll info nii vabalt ei liigu 😉
Saak oli seenesousti jaoks piisav: umbes 10 keskmise suurusega pilvikut, 3-4 kukeseent, ja 1 pisem puravik. Mu meelest tuli toit ka hästi välja!
Ühtegi sõnu toetavat fotot sellest päevast pole!
Üks pilt siiski on, aga ei ole see minu puravik, see selline tatika- tüüpi, mu meelest on ta näpu all liiga pehme. Jätsin metsa.
...
Tegelikult... minu seened on pilvikud.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar