...
Enne mõtle, siis ütle!
Kas sul on midagi selga panna?
Jalga?
Sobiv kott teatrisse minekuks?
Aga kus mina, loomulikult olin ma hetkega nõus. Kui vaba pilet, ja juba järgmiseks päevaks!
Operett "Estonias", "Lõbus lesk".
Teatris rahunesin maha, ma ju tegelikult teadsin, et ongi nii, kes kuidas hästi tunneb. Natuke küll imestasin, aga mis see minu asi.
Kui nemad ennast hästi tunnevad.
See keskealine naine, ta punane dressipluus oli ju lihtsalt lõhki. Aga meesterahva soengut poleks ma ehk märganudki, kui ta otse mu ees poleks istunud. Juustepusa oli püsti kui võsa, isegi nagu natuke piiras mu vaatevälja. Ausõna, ma ei halvusta, isegi mitte tema katki rebenenud kaelust. Ehk on lihtsalt eluheidik? Nii tore, et teatrisse tuli! Kuulmise järgi jäi tunne, et naaberriigist.
Tegelikult on mul hea meel, et teater jälle publikut täis on. Küllap aitas kaasa ka see, et pensionäridele pakuti sooduspileteid. 16 euro eest 2,5 tundi kvaliteetaega. Tass kuuma kohvi vaheajal tagas selle, et võisin muusikat kuulates ka silma kinni panna. Kaasa mingi aeg tagasi tegi märkuse, et kui ma sellises olekus (silmad kinni) ooperit kuulan (nagu Saaremaa ooperipäevadel) või teleka ees kriminulli vaatan, hakkan ma hoopis teistmoodi hingama. No ma ei usu! Aga kui ta nüüd tõtt räägib, võis mu kõrval istuv meesterahvas mind ka imelikuks pidada.... esimese vaatuse ajal eriti...
...
2 kommentaari:
Riietusest teatris: mul oli branne samal etendusel. Saatis mulle fotokese. vaatasin ja vaatasin ning ei saanud aru, kas pildil olevad inimesed on vaba aja üritusel? Kui avastasin laes Estonia teatri lühtri pidin pikali kukkuma. Mis küll inimestega on juhtunud.
Mul ka kibeles fotokas kotis, oleks pisutki õiget hetke tabanud, oleks pilti teinud ;)
Postita kommentaar