Kunst nagu performanss - praegu on, aga varsti on päike läinud ja kunst ainult meenutus. Kivitorn nõudis kannatlikkust ja tea, kui püsiv seegi on. Mida kõike me mälus kaasa ei kanna...
Kunagi kuskil Saaremaa rannas oli terve komplekt neid kivitorne, mõtlesin tookord, et ükskord ehitan endale ka. Isikliku. Kuningliku. Seni on ehitamata. Ja karikakar õitses ära, nii et sellist pilti enam ei saa, mis sest, et päev jälle päikseline. Ei midagi püsivat siin ilmas... kuigi kividele võib siiski panustada, nende iga tundub olevat igavikuline.
Mul jäi sel kevadel silma võilillejuurikas, mille küljes lehed. See nägi ka välja nagu miniatuurne palm. Eeldatavalt, ma pole kunagi päris palmide all käinud. Ma eelistan jahedamaid paiku. Selliseid, kus peab palmi nägemiseks silmi kissitama.
Kuidas neid kivitorne ametlikult kutsutakse? Inglise keeles on 'cairn'. Mul läks mitu aastat, enne kui see sõna meelde jäi. Ise olen neid ehitanud küll ja veel, tore ajaveetmine.
Kivid... no see on nii lõputu, huvitav, lai... pole sõnu... teema et võimatu hallata... ka mina võtsin asja lihtsalt - oma ukse alt. Ikkagi kodulooline! Link https://teisesahtlilood.blogspot.com/2020/07/kivihunniku-kula-kivid.html
Kunagi, miljonite aastate eest, kasvasid võib-olla siingi palmid, mida me igapäevaselt kasutame elektri näol - igatahes liiv, mida karjääridest ammutatakse, viitab kõrbele...
11 kommentaari:
Kui esimese pildi juures silmi kissitada, võib hea tahtmise juures näha palmi varju kaljudel.
On tõesti palmi moodi! Nagu naksti! soojamaa reis tehtud ;)
Kunst nagu performanss - praegu on, aga varsti on päike läinud ja kunst ainult meenutus. Kivitorn nõudis kannatlikkust ja tea, kui püsiv seegi on.
Mida kõike me mälus kaasa ei kanna...
Kunagi kuskil Saaremaa rannas oli terve komplekt neid kivitorne, mõtlesin tookord, et ükskord ehitan endale ka. Isikliku. Kuningliku.
Seni on ehitamata.
Ja karikakar õitses ära, nii et sellist pilti enam ei saa, mis sest, et päev jälle päikseline.
Ei midagi püsivat siin ilmas... kuigi kividele võib siiski panustada, nende iga tundub olevat igavikuline.
Mul jäi sel kevadel silma võilillejuurikas, mille küljes lehed. See nägi ka välja nagu miniatuurne palm. Eeldatavalt, ma pole kunagi päris palmide all käinud. Ma eelistan jahedamaid paiku. Selliseid, kus peab palmi nägemiseks silmi kissitama.
Mis palm??
See on kivi otsa roniv kümnejalgne ämblik!
On tõesti palm!!
Kuidas neid kivitorne ametlikult kutsutakse? Inglise keeles on 'cairn'. Mul läks mitu aastat, enne kui see sõna meelde jäi. Ise olen neid ehitanud küll ja veel, tore ajaveetmine.
Ämblike vastu pole mul midagi!
...
Vaatasin huvi pärast, vist kasutataksegi sõna kivitornid.
Mida kõike need kivid endas ei peida: palme ja päikest ja merd ja mälestusi ja sauruseid ja ...
Kivid... no see on nii lõputu, huvitav, lai... pole sõnu... teema et võimatu hallata... ka mina võtsin asja lihtsalt - oma ukse alt. Ikkagi kodulooline!
Link https://teisesahtlilood.blogspot.com/2020/07/kivihunniku-kula-kivid.html
Kunagi, miljonite aastate eest, kasvasid võib-olla siingi palmid, mida me igapäevaselt kasutame elektri näol - igatahes liiv, mida karjääridest ammutatakse, viitab kõrbele...
Postita kommentaar