Juuksejutud

...

Mul on suht kehvad juuksed. Juba lapsena polnud teab-mis-asjad. Levinud arvamust järgides aeti mind lausa kiilakaks, lootuses, et kasvavad uued ja tugevamad.

Ei ma tea, palju sellest kasu oli, aga neiupõlves sain kuidagi hakkama. 

Kena olemisega.

Ainus viga oli, et pikaks nad mul ei kasvanud. Ei varem ega hiljem. Heal juhul katsid kaela.

Tänapäeval on enamus pisikestest piigadest pikajuukselised, oma koolipõlvest mäletan vaid paari patsidega tüdrukut.

Ja nädal tagasi, kui lasteaialapse suurele peole olime kutsutud, jäid ka tüdrukute kaunid juuksed silma. Kas ema osavad näpud või juuksuri kutseoskused, igatahes oli kena vaadata.  

Pikad ja lokkis. 

Imeilusad punutised.

Mõnel lausa soengusse sätitud.

Kes ei tahaks pisike printsess olla!

Ega siis mitte ainult tüdrukud. Poisid ikka ka. 

Pidulikud ja põnevalt pügatud.

Lasteaialõpetaja 2018

Kui nüüd enese juuste juurde tagasi tulla.

Praegune seis on üsna nukker. Ostsin apteegist mingi kalli šampooni lootuses, et ehk aitab kaasa. 

Karvakasvule.

Või vähemasti hoolitseb selle eest, et olemasolevad peas püsiks.

Mingi aeg isegi mõtlesin, et peab vist paruka muretsema.

Talvel külmaga hea, pole mütsi vaja, aga suvel on omadega ikka parem.

Miks see nüüd kõik äkki meelde tuli?

Tirtsul uus lühike soeng. 

Pikad juuksed läksid heategevuseks.

Ega ma teda uue soenguga pole veel näinud, aga juuksed on tal ilusad ja tugevad.

Vahet pole, kui pikad, ilus on ikka.

Kena lühike soeng on ka väikesel naabritüdrukul. Tema annetas oma pikad juuksed juba pool aastat tagasi. 

Pilt fb-st

Nüüd kasvatab rõõmsasti uusi.

Aga õhtu hiline käes, et peab vist pea puhtaks pesema ja magama minema.
Juuksejutu lõpetuseks.
...