kolmapäev, 16. august 2017

Peatunud aeg

...
Leidsin tema blogist selle sissekande, kirjutatud 7. juunil 2006.

Olen juba nädalapäevad nii rea pealt maas, kui olla saab. Üritan küll mitte mõelda, aga välja tuleb kehvasti.
Painajalik aeg algas onkoloogi ühest lausest - see sõrmejäljesuurune plekk Teie nahal võib olla vähk, aga võib ka mitte olla.
...
Olen nädal aega näinud õudusunenägusid omaenda matustest ja lugenud internetist igasugust jampsi kokku, kuni selleni välja, et nahavähki suremus on ligi 80%.
Mõelnud sellest... et võib-olla järgmisel kevadel pole mind enam nägemas, kuidas mu roosiaed õitesse puhkeb.
...



Eilsest Päevalehest sain teada tema lahkumisest.

Ärasaatmine kodutalus 16. augustil.

Mul on südamest kahju.
Just nagu hea tuttav oleks lahkunud.

Tegelikult ju oligi tuttav... blogituttav.

Ja natuke rohkemgi.

Eelmisel aastal käisin seal... Avatud talude päeval.
...

2 kommentaari:

Emmeliina ütles ...

aitäh, et kirjutasid

helle ütles ...

Sama tunne. Iga päev mõtlen.