Maailma Rändlindude päev

...

Et see maikuu mul nii postitustest tühi on, et tähenda seda, et tegelikult ka.

Tühi oleks. 

Maikuu.

Lihtsalt, ma ei ole saanud oma uue internetiga sõbraks: kui tema on kodus, pole mind. Ja kui mina olen kodus, on tema kuhugi kadunud. Kusjuures, ei anna aru ka, kuhu ja miks läheb... aga see on see teine teema, sellest praegu ei räägi. 

Praegu räägin selle kevade rändlindudest.

Kõigepealt hanelised.

Esimest korda olen neid pildistanud 15. aprillil.

 9. mail olid nad veel täitsa olemas...

Paar päeva hiljem oli tühjus.

Ja vaikus.

...

Aga see-eest toimetasid sealsamas käeulatuses teised rändlinnud.

Juba mitu aega, sest pere-elu pole enam mitte algusjärgus.

Kodu valmis ja kaasa kodus.

...

Mitte nagu see perekond Kurg.

Nemad leidsid, et õige oleks koolimaja korsten.

Uusrajoon kodu rajamiseks.

Koolimajas arvati, et kurejuttu võib küll rääkida, aga kurge külla ei taha, ja hoolimata selle suve kõige (?) soojematest ilmadest tehti kähku tuli ahju.

Kurgedele, tundus, et sobis.

Ikkagi põrandaküte, lisaluksus.

Koolirahvas leidis, et asi käib ülejõu ja oma jõududega hakkama ei saa.

Helistasid asjatundjale... et hallo, hallo, kas korstnapühkija Kikas, meil lisajõudu vaja.

Korstnapühkija tuli kohe kohale.

Kohalikel lõuapoolikutel kohe mure, et kuidas siis nii, Kikas katusel, mis toimub.

No mis ta siis ikka nii väga, Kikas kurepesa kallal.

Must huumor.

Mõneks päevaks nagu aitas, eks esmaspäeval paistab, kuidas kulgeb. 

Kas kured on otsinguil asenduskodu leidnud või uue platsi avastanud.

Kuidas neile küll märku anda, et kõigest pool kilomeetrit linna poole on nende jaoks lausa vankriratas posti otsa pandud...

Selline lugu nende rändlindudega.  

Täna on Maailma Rändlindude päev.
Ja looduskaitsekuu.

Aga teistsugust nalja pakuti paar päeva tagasi kohalikus pealinnas.

See on lihtsalt järgmine lugu.

...