Korduvalt kahekümnekolmas

...

Kui ma hommikul kalendrist uurima hakkasin, kaugel aeg juba on, siis... üllatus-üllatus, aeg oli seisma jäänud. 

See mulle isegi meeldis, sest kui aeg seisab, siis ei pea mitte midagi tegema. Ja nagu Marta ütles, siis ei jää ma ju vanemaks ka.  

Et ma just õigel päeval oskasin oma kalendri välja otsida!

Õnneks ajalehed ikka ilmusid...

Ja ilm oli ilus, kohupiim vahukoorega maitses hästi ning õhtul tembutas Karlsson Katuselt. ...