Putukate pildistamine polegi niisama lihtne, tänane spetsiaalne käik parki luhtus täiega. Sain ainult mõned augulised puulehed. Seejärel tegin pisut tööd oma olemasolevate piltidega ja sealt tuli päris korralik saak.
Mis pildistamisse puutub, siis kõige parem on pildistada surnud putukaid, eriti selliseid veidi hirmuäratavaid.
Või siis surnud, tüütuid putukaid, kellest pole raasugi kahju.
Putukas, mis on purki pistetud. Ausõna, ma ei marineerinud ega konserveerinud teda, pilt tehtud, pääses putukas tagasi loodusesse. Ise ta tuli minu territooriumile...
Putukas, kes teeskleb surnut. Nii kui ta kõhuli tagasi keerasin, nii "tegi sääred"... kõigi oma kuue hetkel ripakil oleva jalaga.
Leinameeleolu tekitamiseks lisasin mustad raamid...
...
...
5 kommentaari:
Esimene ja viimane meeldivad mulle väga ;)
ägedad putukad, jutt muidugi ka ja raamid :D
Jälle ilus seeria yhes vötmes ja tonaalsuses! Bravo!
See on just see, millest kunagi arutelus rääkisin, et olgu kas yks pilt; vöi siis seosega seerialugu, mis on tervik.
PS.Kurivaim, kui ainult neid sönakinnitusi poleks...kommenteerisin ka eelmiste postituste all ja nyyd on kyll körini. See veel ja rohkem mitte.
Purgiherilasel on täpselt selline nägu et: "appi, laske mind siit ruttu välja!"
ma lasin maal ühe vaablase minema, või oli see vapsik, see suur. Kahetsen et pildile ei saanud aga mees tegi hullu kisa, nagu oleks juba sutsata saanud. Soomes neid pole ja oli oma 3 cm purakas.
Postita kommentaar