Golden ring...
Kõige vanem sõrmus on teiste kukil.
Ikka väga vana sõrmus.
Nimi sees ja puha.
Johanna.
Johanna suri oma 30 aastat tagasi.
Ja siis oli tema ikka väga vana juba.
Teised sõrmused on ka vanad. Aga mitte nii vanad.
...
Või siis see kell.
Kindlasti sama vana kui see väga vana sõrmus.
Ehk vanemgi.
Kellaajad kuldses ringis.
Kullakarvalises...
...
Mõne ringi leidsin köögisahtlist. Pole need metallist vidinad mitte sugugi ainult meeste pärusmaa...
Juba kaugemas ajaloos leidus taluköögis metallist ja ümmargusi.
Ring ringi sisse... pliidirõngad.
Praegu selliseid kööke vist enam ei ole, või kui, siis mõned jäänukid...
Teised ringutajad
...
16 kommentaari:
Südantsoojendavad metallist ringid.
Eriliselt armsad leiud.
Ma vist olengi kuidagi minevikku klammerdunud, ehk liiga palju...
ahaa, muide minul on sellised pliidirõngad täiesti toimival pliidil peal ;)
See kõige vanem sõrmus staatuse sümbolina tekitas mõtteid sellest, kuidas abielusõrmuse disain on aja jooksul muutunud. Minu lähedaste laualatussõrmused on kahtlemata ilusad, kuid hoopis teistsugused kui Sinu pildil olev elegantne tagasihoidlik ja täiuslik.
Lihtsuses peitub ilu... Kahjuks pole sees aasta-arvu. Sõrmuse tegelik omanik, Johanna mees... ma ei suuda isegi nime meenutada. Tema suri varem. Ei tea seda, kuhu nad maetud on. Lihtsalt üks vanapaar, kes pika elu koos elasid, lapsi neil ei olnud. Ma ei tea, kes neid veel võiks mäletada. Aga sõrmus on oma endises ilus ja väärikuses...
Pliidirõngastega puupiit... see on nii lahe :)
Ma mäletan, kui vanaema rõngaid pliidilt ära võttis ja sinna juurde pani, vastavalt vajadusele. Ise ma küll ette ei kujuta, et lahtisel tulel potti hoian. Tavaliselt olid rõngad vist ikka pliidil püsivalt paigas, ainult mõne paja jaoks tehakse kolle lahtiseks?
Nii lünklik see mu mälu on :P
millegipärast armastatakse nüüd abielusõrmustena kividega ja kirju-mirjuga sõrmuseid. mida rohkem teemanteid peal, seda kallim naine... või kuidas see oligi, rikkam mees :)
mulle endale meeldivad sellised siledad, kohe asi selge, abielus või ei.
Lahtise tule peal käis minu vanaemal malmpada.Selles keedeti pudrukartuleid. Siis tõsteti pada puuraami peale (pajapõhi oli ju kumer) ja läks tampimiseks! :)
Mina mäletan rõngaste võtmist/panemist. Aga mis nõuga ja mida... ehk keedeti seale kartuleid? Pudrupotti mäletan, tehti nn seguputru - kruubid ja kartulid. Igaks laupäeva õhtuks.
Peale sauna.
No selge, kust on pärit minu hilisõhtused söömisharjumused :P
Aga nende rõngaste kohta küsin ma targematelt järele ;)
Pliidi rõngad meenutavad lapsepõlve ;)
Sellised pliidirõngad kuluks tänapäevalgi wok-panni jaoks ära.
Aga need teised köögividinad on mu erilised lemmikud - ilma selle (mul on üks ja juba pisut väsinud traatidega)ja munaviilutajata teeks ma salateid vist pool päeva, nüüd pool tundi.
Eks mulgi on neid kaks sellepärast, et ühel juba traadid ripakil :)
Väga isikupärase teksi ja pildi kooslus teebki asjast asja. Siin ja seekord - justkui vanaema vestab vaiksel häälel juttu ja näitab omi armsaid asju.
Pliidaraudadest naapalju, et tasase põhjaga potid on tegelikult kuskil viimase aastasaja looming.
Pajad olid aastasadu kumera põhjaga ja nad kestsid ikka kaua, et majapidamises oli neid igas mõõdus, oli see ka vast põhjus, miks neid pliidirõngaid mitmes mõõdus tehti.
Ongi eranditult kõik armsad asjad :)
...
Need pliidirõngad on mul meeles, samas seda pilti küll silme ette ei tule, et pajas oleks süüa tehtud. Vok-panni kujutan küll, et sellise pliidi peal kasutaks :)
Viimane pilt on mõnusalt retro.
Postita kommentaar