neljapäev, 29. märts 2012

Palun mind mitte tõsiselt võtta


...
Nädalavahetuse kaaskodakondsed uurisid mu köögikalendrit.
Tolku sest suuremat polnud, sest kalender näitas ajaloolist veebruari.

Piinlik, piinlik, ikkagi märtsi lõpp juba, küll aeg lendab.

Ühte lehte polnud enam mõtet keeratagi, uus kuu samahästi kui käes.
Keerasin kohe kaks.

Nii ma siis olen omadega juba mõned päevad aprillis.


Aga aru ma ei saa, miks nad minu üle naersid.
No tõesti ju, kuu lõpu ja uue alguse vahel on tükk tühja maad.
Mis siin naljakat on, kui ma puuduvaid päevi taga nõudsin.
...

Aga see oli küll naljakas, kui ma mingil suvalisel põhjusel pool neli öösel üles ärkasin.
Tagantjärgi, põhjust tõenäoliselt oli. Kui padja-alusesse mobiili keegi ikka hallo ja hallo karjub, see võib üles äratada küll.

Ma kujutan seda ka ette, mis oli, kui Ritsikas minult öösel kõne sai. Ja siis keegi ei rääkinud. Ainult lumi olevat nagu krudisenud.

Ju see mu uus roosa poroloonmadrats oli, mis vastu moblat krudises ja numbrit valis.

Mina seda küll ei teinud.
Piinlik, aga mitte eriti.

Mul on moblas üle 150 numbri, ja neist ainult mõnele olen ma nõus kell 4 öösel helistama.
"Kõne" läks täiesti õigesse kohta, oleks ta tagasi helistanud, oleks võinud isegi natuke lobiseda.
Aga Ritsikas on taibu, ta teab, et mind ei tasu tõsiselt võtta.

Vähemasti mitte pool neli öösel.
...

2 kommentaari:

Udo ütles ...

See on tõesti hea köök kus aeg aeglasemalt liigub kui mujal maailmas.
Miks aga magad sisselülitatud mobla padja all. See pole ju eriti tervislik!?

tegelinski ütles ...

Jep, ise ka natuke enda pärast mures ;)
Enamasti magan küll, väljalülitatud mobla padja all, aga karta on, et mõnikord jään samal hetkel magama, kui mobla äratust paika sätin. Ja juhtub, et toiming päris poole peal, sest muidu paneb see põrguline vähemasti oma klahvid ise lukku :)