...
Minu kodu on minu kindlus.
Nii ma arvasin.
Aga kui ma paar päeva tagasi töölt koju tulin, ootas mind ees üllatus. Ja mitte just meeldiv.
Minu kindlus oli vallutatud. Mustmiljon kõlab ilmselgelt liialdamisena, aga selline tunne oli küll. Mustas igatahes. Mustadest sipelgatest.
Terve aknaalune põrandaserv kubises nendest.
Midagi nad pidid leidma. Kolm tilka... apelsinimahla? Kohvi?
Kommipaberi?
Ei saa olla, et heast peast, tulevad ja hakkavad elama. Põrandavaiba serva alla kodu looma.
Ma ei olnud selleks ette valmistatud.
Et ma pean tuba jagama.
Väikese sõbra ema tegelikult hoiatas mind juba pühapäeval. Tema on nagu sipelgate indikaator, kui ära läks, siis luges ette. Kus nägi ja mitu tükki oli.
Õnneks oli siin-seal ühekaupa, ma ei usu, et ta oluliselt rohkem oleks välja kannatanud. Mustmiljonit nähes oleks igatahes kohe pagenud.
Meil oleks emadepäeva tort ka söömata jäänud.
Mina ei saanud põgeneda, minu kindlus, mina pidin võitlema. Õnneks on mul juba väljaõpe ja lahinguline karastatus eelmisest suvest suvilas.
Otsisin köögikapist paki kaneelipulbrit ja raputasin. Kohe südamest, mitu supilusikatäit.
Mõjus nagu tossupomm, ma arvan. Laipu maha ei jäänud, aga sipelgaid ka mitte.
Pulber... selle võiks vist nüüd juba ära koristada, enne kui hakkab ei tea keda oma meeldiva aroomiga ligi meelitama.
...
Fotol olev sipelgas rünnakrühma ei kuulunud.
...
Nii ma arvasin.
Aga kui ma paar päeva tagasi töölt koju tulin, ootas mind ees üllatus. Ja mitte just meeldiv.
Minu kindlus oli vallutatud. Mustmiljon kõlab ilmselgelt liialdamisena, aga selline tunne oli küll. Mustas igatahes. Mustadest sipelgatest.
Terve aknaalune põrandaserv kubises nendest.
Midagi nad pidid leidma. Kolm tilka... apelsinimahla? Kohvi?
Kommipaberi?
Ei saa olla, et heast peast, tulevad ja hakkavad elama. Põrandavaiba serva alla kodu looma.
Ma ei olnud selleks ette valmistatud.
Et ma pean tuba jagama.
Väikese sõbra ema tegelikult hoiatas mind juba pühapäeval. Tema on nagu sipelgate indikaator, kui ära läks, siis luges ette. Kus nägi ja mitu tükki oli.
Õnneks oli siin-seal ühekaupa, ma ei usu, et ta oluliselt rohkem oleks välja kannatanud. Mustmiljonit nähes oleks igatahes kohe pagenud.
Meil oleks emadepäeva tort ka söömata jäänud.
Mina ei saanud põgeneda, minu kindlus, mina pidin võitlema. Õnneks on mul juba väljaõpe ja lahinguline karastatus eelmisest suvest suvilas.
Otsisin köögikapist paki kaneelipulbrit ja raputasin. Kohe südamest, mitu supilusikatäit.
Mõjus nagu tossupomm, ma arvan. Laipu maha ei jäänud, aga sipelgaid ka mitte.
Pulber... selle võiks vist nüüd juba ära koristada, enne kui hakkab ei tea keda oma meeldiva aroomiga ligi meelitama.
...
Fotol olev sipelgas rünnakrühma ei kuulunud.
...
12 kommentaari:
Mul oli sama asi töökoja ukse ees. Sellest uksest on mul palju käimist ja kangesti massimõrvari tunne tuli peale. Kuidas ka ei püüdnud kikivarvul tippida. Kaneel aitas tõesti esimesel korral. Järgmistel päevadel aga mitte enam niipalju. Ju neil ka kevad veres.
Aga mis aitab järgmistel päevadel? Mul peab ometi mingi varu-strateegia olema, et kui jälle tulevad. Sool ja pipar ehk?
Õnneks on kaks päeva rahu ja vaikus olnud.
ah siis sellepärast kanell poest otsas oligi.
Ma ei tea. Mina igatahes olen jälle piiramisrõngas.
Kui sipelgatõrjeks vaja, siis minult võib saada ;) Muuks otstarbeks ei raatsi raisata...
Appike, kui nad tagasi tulevad, siis ma pean välja kolima. Sipelgapesa vaiba all, sipelgad teki all... mul on suurepärane kujutlusvõime...
Üks vana retsept - pulk pärmi, teelusikatäis suhkrut, teelusikatäis äädikat. Sega kokku ja pane sipelgate kogunemiskohtadesse. nad tassivad selle pessa ja mõne aja pärast peaksid kõik kadunud olema. Mäletan seda oma lapsepõlvest, kui meil tuba sipelgaid täis oli. Lahti saime :)
Mul kippusid vahepeal vaaraosipelgad võimust võtma. Lugesin igasuguseid õpetusi. Sain jagu.
Õnneks prussakaid pole, kuigi meil on korterelamu.
Sipegapesa looduses - väga tore vaatepilt, aga ...kodus:) Prrrrr!
kas neil tiivad ka on? ausõna, meil olid vanas koolimajas sellised tiibadega sipelgad.
Need olid õnneks tiibadeta. Õhurünnak... ma vist oleks kapituleerunud :P
Aga jah, olen nende tiivulistega ka kohtunud. Pisikesed tiivulised. Kas neil suurtel kuklastel ka lennuhooaeg on, seda pole juhtunud nägema.
justjust, pisikesed, aga kiired. Niikui toidulaua kaetud saime (mitte neile muidugi) nii algas rünnak.
ehhh... mulle on kommentaarid tagasi antud :) Keda nüüd tänama peaks?
Postita kommentaar