Muuseumiöö

...

Ise ma ei viitsi öösel muuseumi minna. Vanainimese asi, kodus koti peal hea olla küll.
Aga ma kindlasti läheks, kui muuseum lähemal ja mõni väike pudinas kaasa võtta oleks. Selline, kes oskab vaadata ja rõõmustada.
Kui ma oma poisid kunagi Kuressaare linnusesse viisin - erinevatel aegadel - oli see päris põnev kogemus. Ma ise poleks eluilmaski viitsinud nii kaua ja põhjalikult kõike seda ajaloolist uurida. Aga neil oli huvitav.

Tüdrukutega puudus mul kogemus.
Muuseumis koolitüdrukute tüdinenud nägusid vaadates, siis mõtlesin küll, et pigem mitte.
Tüdrukud tuleks vist kuhugi mujale viia.
Kus neile huvitav on.

Aga ma tean ka tüdrukuid, kellele on põnev. Üks nelja lapse ema ütles, kuidas ta eelmisel muuseumiööl oma pere auto peale pani ja ümbruskonna ajaloolised tornid läbi käis. Palju küll ühe õhtuga ette ei võta, aga küllap nad sel aastal taas ratastel on.

Väikese sõbraga oleme ka käinud. Mitte küll öisel ajal, lihtsalt siis, kui koosolemise aeg on. Torne, muuseume ja kirikuid oleme avastamas käinud Tallinnas ja kaugemalgi.


Praegu ta veel tahab minuga tulla.
Peaasi, et ma selle õige momendi ära taban. Kui ta enam ei taha. Kui ta juba liiga suureks on saanud.

Ehk on siis järgmised juba valmis tulema. Maailmaavastamisreisidele.

Paadipõgenike paat

Aga väikese sõbraga läheme kindlasti lähitulevikus Paide vallitorni. Ise sattusin sinna üsna juhuslikult ja olen väga rõõmus pakutud võimaluse üle.
Ja kohe tuli tahtmine kogemust jagada.
Eks ikka sellega, kes rüütleid fännab...

Pilt on joonistatud pea 3 aastat tagasi, kui väike sõber oli alles 8 aastane.

...