...--> -->
Usun, et mul on rohkem "kiiksusid" kui keskmisel eestlasel. Ega ma neid kõiki tea ega tähele panegi, kui on siis on, mind nad ei sega.
Aga mõni “kiiks” on ikka selline, mida märkan ja mis kohe meelde tuleb.
Nõuka-ajal, kui olid autonumbrid sellised 4kohalised ja miinusmärgiga, siis ma muudkui lahutasin… 03-96… kui sedapidi ei saanud, siis sobis ka vastupidi.
Ilma kalkulaatorita meeldib mulle senini liita-lahutada. Ka korrutada ja jagada, aga siis on paberit vaja.
Praegu vaatan ka autonumbreid, õieti neid kolme tähte seal. Automarkidest ei tea ma midagi. Aga tähtedega on hea mängida, nagu poomismängu. Et mis tähed tuleb vahele panna mõttega sõna saamiseks. AMS… amps või abielumees, OPS…Oidipus või opakas…jne. Raskeks läheb, kui on XYZ, siis jään hätta. Et mis on asjal mõte? Mõte on selles, et mõttetud mõtted ei lase piinavatel mõtetel pähe tulla.
Tegelikult ka.
…
Kui lehte lugema hakkan, siis ei alusta surmakuulutustest (veel), vaid rubriigist “Palju õnne! “
Vaatan üle, kas on tuttavaid nimesid.
Oligi… Toomasele palju õnne!
Siis vaatan üle, kas on minuvanuseid.
Ja lõpuks vaatan sellise pilguga, et kui oleks kahele lapsele nime vaja panna ja ainus võimalik valik on antud, et mis ma siis paneks.
Täna jäid sõelale Kadri ja Tiit. See oleks lausa stiilne, sest Kadri oli mu vanavanaema ja Tiit oli mu vanaisa.
Helena ja Voldemar oleks ka päris kena kooslus.
Aga täna on Lagle ja Luige nimepäev. Jälle kaks ilusat nime. Kõlaks ju kenasti, kui mõni emme hüüab ukse peal: “Lagle - Luige, lennates koju!”
…
Loomulikult pole mul enam kellelegi vaja nime panna. See, kes kohe-kohe tulemas, saab nime ilma minu ja “Palju õnne!” rubriigi abita.
Ega ma vist polegi elus kellelegi nime pannud. Isegi oma lastele mitte.
Minu järgi on mõni endale nime saanud.
Ja ristitütrele pandi nimeks mu lemmiknimi.
…
(järgneb)
4 kommentaari:
See arvutamise kiiks on tuttav :)
Mina tegin seda kah, kui noor olin :)
ka mina tundsin tuttava kiiksu ära! et millise nime valiksid mu pereliikmed, kui omast peaks loobuma ja valida saaks vaid käes olevast ajalehest :P
vahvad kiiksud. Kui pean bussi ootama, siis mõtlen inimestele elulugusid välja: kus töötab, kelle juures käis, kuhu sõidab ja miks sõidab.
lapsepõlvekoduvalla lehes käib ka järjekord nii: sünnid, sünnipäevad, surmad.
Eile võttis silma märjaks kui sildi "Uued ilmakodanikud" alt lugesin: Johannes Rudolf sünd. 29.03
Sul kõik alles ees :)))
Tegelikult oleme me kõik omamoodi sarnased.
Oma rõõmude ja oma muredega.
Ja oma kiiksudega :)
Postita kommentaar