...
See oli ammune otsus… minna rabasse päikesetõusu vaatama. Ja kuigi juba eelmisel õhtul oli selge, et päikest ei ole ega tulegi, minemine minemata ei jäänud.
Magama sai hilja, kell seinal andis iga pooltunni järel märku, et ärkamiseni on veel jäänud loetud tunnid. Või pooltunnid. Ega neid teab mis palju polnud juba siis, kui magama sai mindud.
Hämaras ärkasime, päikesetõusu kellaajaks jõudsime rabaservale.
Ilus oli.
Vaikne oli.
Sookured ja ämblikud, rohkem liikumist ei märganudki.
Ja raba oma rahus ja rabavates toonides.
Eile hommikul siis.
Kakerdaja raba ja neli rabalist päikeseta päikesetõusu vaatamas.
...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar