Pildipäevik

 ...

Kui ma täna kaks postitust teen, õnnestub blogipäeviku viimast kohta vältida. Just vaatasin, 2010. aastal on olnud 121 postitust.

Kirjutamisele seekord vahelduseks pildid.

Lemmikloom liitus perega. Vist tundis õhus kevadet? Või uskus sünoptikud, et tulevad mustad jõulud? Lund on meil jagunud tänaseni. Ja liblikas on jälle peitu pugenud.

21.12.2022

...

Noormees sai 12.

23.12.2022

...

24.12 käisime Metsakalmistul.

Ja Liival. 

...

Kodune jõulupuu.

Esmaspäeval käisid lapsed ja teisipäeval oli pidulik üritus Jäägri Villas.

Aga see on juba järgmine lugu :)

...

Haige olemise head küljed

 ...

Ega ma veel pikalt haige pole olnud, aga juba üht-teist olen märganud. 

Et polegi nii hull, kui sul pole häält, ja kui hääletult rääkida üritad, hakkad hoopis köhima, seda siis juba üsna häälekalt. See annab lootust, et küllap saan varsti rääkida ka.

See küll nüüd mingi hea külg ei ole, aga siiski, kõnerikka tuleviku lootustega.

Hea külg on see, et nüüd, kus mu kehatemperatuur on langenud 37,2 kraadini, on täitsa ok olla, ütleme, et isegi parem kui tervena. Mu jalad ei külmeta, mu käe ei külmeta, mul pole öösel lisatekki vaja. 

Ma olen alati arvanud, et tore on olla külmavereline... nüüd saan aru, kui valesti ma arvanud olen!  Kehatemperatuur 36,1° on ilmselgelt liiga madal, ometi olen ma püsivalt selline jahe olnud.

Sõbrants (telefonis) luges ette veel ühte koma teist, mis on haige olemises head. 

Oled kohustustest vaba, võid päev otsa öösärgis ringi kõndida... tema soovitas muidugi hommikumantlit. Oli endale Cellbesist tellinud, täitsa soliidne riietusese, kahjuks oli soodusaeg juba läbi. Aga pole hullu, ma võin öösärgis ka kõndida, tänapäeval ei julge ju haige olles kedagi külalist nagunii vastu võtta.

Isegi kui mõni tulla julgeks.

...

Tuletaks meelde!

 ...

Hommikune tee sidruniga. Päkapikud piiluvad.

Olen nüüd pea kuu aega hommikusest kohvist loobunud. See pole absoluutselt keeruline olnud, kuigi läbi aegade on kohv mu lemmikjook. Samas, mul pole kohv kunagi olnud vajalik, et ärgata. Mu esimene tass võib olla vabalt (ja ongi olnud) mitmed tunnid tõusmisest hiljem. Hädapärased toimetused tehtud, võtan aega nautimiseks. Näiteks siis, kui Vikerraadio järjejuttu kuulan.

 See lõhn, see maitse!

Kahtlustan, et ühel õhtul nautisin liiga palju. Liiga hilja. Liiga kanget. Misiganes. Järgmisel hommikul magu igatahes valutas. 

Siis tuligi paus.

Juba mitu nädalat. 

Mõnikord joon lahustuva kohvijoogi, mõnikord külas või külalistega tassikese päris kohvi.

Aga kummaline, et ilma olemise harjumus on tulnud.

Ainult kuidagi tühi koht on jäänud. Mida head juua siis, kui tahan aega nautida?

No brändi pudel on mul käeulatuses, aga see pole hea mõte. Vähemasti mitte suurtes kogustes ja mitu korda päevas.

Täna tuli mulle meelde chai. 

Olen sellest kirjutanud loos "Imepärane India". 

Nüüd vaatan maitseainete tagavarad üle ja tuletan tegemise meelde.

Siia tõstan retsepti, et oleks meeles end kätte võtta ja asi ette võtta ;) 

Retsept Angeelika Kang

400 ml vett

1 kaneelikoor

1 sl purustatud kardemoni

2 tl nelgiteri

2 cm tükk värsket ingverijuurt

2 dl piima

6 sl suhkrut

3 tl Darjeelingu teed

Kuumuta kastrulis vesi, kaneelikoor, kardemon, nelgiterad ja viilutatud ingver keemiseni. Keeda kaanega kaetult nõrgal kuumusel 10 minutit. Lisa piim ja suhkur ning lase uuesti keema tõusta. Lisa teelehed ja tõsta tulelt. Lase kaane all tõmmata 3 minutit ja kurna. Serveeri kohe.

...

Mõni pea on hea

...

Kanapea

Tainapea

Pudrupea

Need pead küll head ei ole! Õnneks igapäevaelus vist eriti kasutusel ka mitte.

Kuulsin mingi aeg tagasi Vikerhommiku keeleminutites lugu pea-lõpulistest liitsõnadest. Et eestlastel on selliseid sõnu üle 160. 

Põmmpea, põhupea, jahupea, kõlupea... kõlab vägagi kiusamisena. Ometi on nad olemas ja päris võõrana ei tundu. Sõnad siis.

Midagi väärikamat ka... hallpead austa, kulupead kummarda.  Aga ega seegi tänapäeval eriline tarkus pole. Tarkpäid jagub niigi, jõuad sa kõiki kummardada.

Kavalpead ja kukepea on ka need vähesed positiivsuse poole pead. Seapea, kui tahad sülti keeta, ja sasipea, kui vahest peeglisse vaatad. 

Sõnadega on tore mängida ja uusi sõnu avastada. Olen neid isegi kokku klopsinud, kas nad just alati uued on saanud, vahet pole.

Aga ühe vahva omanäolise liitsõna leidsin küll. 

Initsiaalikaimud. Ei ole minu leiutatud, lihtsalt leidsin. Sisu on ju huvitav!

Kuigi minu initsiaalid tuletavad kõigepealt meelde üht karmi aega minevikust, kus valitsev partei kamandas põhimõttel keelan, käsen, poon ja lasen. 

Initsiaalikaim on pigem president Konstantin Päts, kelle pea nüüd Estonia juures vaatamiseks ja mäletamiseks.

Hästi suur pea!

Suurpea... kes siis Suurpead ei tea!

Kui suvilasse sõidame, siis Suurpea jääb tee äärde. Vanasti oli seal piirivalvepunkt. Nõuka-ajal tulid liinibussi relvastatud sõdurid ja kontrollisid dokumente. Kas sissekirjutus passis või luba piiritsooni sisenemiseks olemas. Alles siis, kui kõik sobis, sai buss edasi sõita. 

Lõpp-peatus oli Pärispea.

Ongi ring täis ja mina oma jutuga jälle igasuguste peade juures tagasi.

Pärispea kõlab kõige paremini ;) 

16.07.2019

...

Täidetud võilillerullid

 ...

Eelmises loos jäi retsept juurde panemata!

Ega mul nüüd täpseid koguseid ei ole, aga lahkelt jagati teavet ;) 

Võillillerullid 

täidetud soolikarohu ja punaste sõstardega

maitsestatud Lahemaa saviga

üle riputatud liivaga.

Kes soovib, see proovib ;) 

...

Lumealad ja lumeolud

 ...

Eile jäi leht postkastist toomata. Kogu aeg lükkasin edasi, sest teadagi, kui juba õues, tuleb ju kohe lund kühveldama hakata. Aga mida sa kühveldad, kui pidevalt sajab juurde. 

Kõndima ka igaks juhuks ei läinud, põhjus ikka sama: äkki õues hakkan tööle! Justnagu toas vähe tegemist. 

Pool kümme õhtul oli vaim valmis. Lükkan rajad sisse ja toon lehe ära! Õnneks tuletati meelde, et kohe algab reedene krimka ETV -s. 

Loomulikult ma siis ei läinud. Täna hommikul lugesin neljapäevast lehte. Ja kolmapäevast lehte. Teisipäevases on ristsõnad alles lahendamata. Päris hea, et esmaspäevane edaspidi ilmumata jääb, mõnikord on halbadest otsustest kasu ka. Harjutamise mõttes, juba sel esmaspäeval käisin kaks korda postkastist lehte otsimas, aga ei olnud ja ei tulnudki, tuli alles koos  järgmise päeva lehega. Mis teha, kui hanged ees.

Nüüd käisin hindasin tänased lumeolud üle ja natuke kühveldasin neid lumealasid lagedamaks. Postkastini veel ei sumanud, olgu tagataskus* mõjuv põhjus,  et järgmisele õueringile minna. 

Õnneks-õnneks, autoga ei pea välja minema!

*Tagatasku on tegelikult mõjuvatest põhjustest punnis. Lisaks eilsele lehele, millalgi päevasel ajal tuleb ju juba tänane ka. Ja puud vaja tuppa tuua. Kõnniringi võiks teha, vaataks need kaugemad lumealad ka üle. 

Ilus talv meil ;)

10.12.2022

...

Ups! Unustasin...

 ...

Punane paprika köögis hakkas kuidagi oma õiget ilmet kaotama. Esimesed kortsud, mis teha! 

Viimane aeg planeeritud gemüüse valmis keeta. 

Sibul, porgand, paprika, suvikõrvits. Tomat, küüslauk. Retsept on mul peas, vahekorrad pole olulised. Kuna viimane kord olin poes sellele mõelnud, oli kõik see kaup juba paar päeva kapis ootel. 

Ainult paprika kössitas aknal. Tema siis,  kulm kortsus, tuletas meelde: on viimane aeg! 

Aedvili tükeldatud ja õliga pannile, ikka õiges järjekorras. Pisut suhkrut, maitse järgi soola ja pipart, mahlasuse lisamiseks natuke tomatimahla ka. Ja siis veidiks ajaks pliidile hauduma. Ma panin pannilt potti, kuidagi käepärasem tundus. 

Ja siis vaatasin akna poole...

Ups! Paprika unustasin!

Kuidas lugu lõppes? 

No õnneks oli pann just vabaks saanud. Alustasin otsast peale. Natuke õli pannile...

Kuni kõik see värk lõpuks potis kokku sai.

Kes soovib, see proovib ;) 

Pildil suvised parimad palad.

11.08.2022

...