Blogi, projektid ja meemid

 ...

Kui vanadest projektidest rääkida... seeliku sain valmis, esivanemate kirjavara  sorteerimine on pooleli, ilusad karbid on juba olemas ja ühte-teist süstematitiseeritud ning ära paigutatud, projekt 100 head asja on aga endiselt tolmukorra all. Nagu mõnigi teine projekt.

Ehk on meeldetuletamisest kasu.

Mõni asi on ikka tehtud ka.

Planeeritud postituste arv sellesse aastasse... saavutatud, ja viieteistkümne aasta rekord (eelmine oli 166 postitust paar aastat tagasi)... tehtud!

Augustis oli projekt #päevapilt. Innustus tuli TT blogist, tema alustas! 

Üks pilt päevas, august saigi aasta kõige postituste-tihedamaks kuuks. Kõige lahjem kuu on sel aastal oktoober, ainult 3 postitust. Tegelikult ongi nii, et kui pikem vahe sisse tuleb, on raske uuesti reele saada. Novembris võtsin end kokku ja edasi läks juba paremini.

Aga mul on läbi aastate igasuguseid blogiprojekte olnud.

Kõige pikaajalisem kindlasti Fotojaht. Esimene arglik katsetus oli septembris 2008 ja viimane 31.12.2021. 

Novembris 2022 oli projekt Üks postitus päevas. Ja oktoobris 2021 oli ka.

2023 aasta aprillis ja mais oli projekt 15 kevadist hetke. 15 aastat, 15 postitust, 15 hetke. Sellega tähistasin oma digi-piltide 15. sünnipäeva. Igast aastast otsisin ühe foto. Esimene ja sissejuhatav postitus on tehtud 18.04.23.

Koroona ajal oli mul projekt Üks pisipilt päevas. Siis ma joonistasin. Blogiga seda igapäevaselt ei sidunud, aga pilte lisandub tasapisi ja mõned on kasutust ka leidnud. Blogissegi hea panna, kui midagi muud teemakohast ei leia. 

23.12.2024

2018. aasta jaanuaris ja veebruaris oli projekt Vana foto. Tähistasin sellega olulist tähtpäeva... EESTI 100. 20 postitust, kokku 100 fotot. Fotod läbi eelmise sajandi. 

Vanu fotosid olen veelgi leidnud ja skänninud. Tore vaadata ja meenutada inimesi, kes igavikuteedel.

Aga mitte ainult!

Noor mina on ka päris hea leid ;)

Ireen andis mõnele pildile selgust ja värvi juurde. 

Ei raatsi näitamata jätta :) 

Ja siis mõned meemid. Leidsin blogist üles kolm, aga kindlasti on neid rohkem. Esimene lapsukene... Mitte iial.  

Emmeliina käest sain!

Kirjuta neli tegevust, mida mitte iialgi ei teeks.
Kus sa mitte iialgi ei tahaks elada.
Mida sa mitte iialgi ei sööks.
Kellena sa iialgi ei töötaks.
Kellega sa mingil juhul ei tahaks tuttavaks saada.
Millist situatsiooni sa ei tahaks mitte iialgi enam üle elada. 

Mulle tundub, et ma pole 15 aasta jooksul eriti muutunud, kõik vastused sobivad ka tänasesse päeva. Seelikule võiks muidugi lisada: kunagi ma armastasin  miniseelikuid, nüüd on nii, et mida pikem, seda parem. Kuigi põhimõte vähem on parem tiksub mul tänaseni kuklas ;)

Kõige lõppu üks soovitus.

Kuidas alustada päeva.

Fb-st leitud mõte, mida ka blogis olen kasutanud. 

Haara kätte esimene raamat*. 

Ava näiteks lehekülg... täna on 30.12.

Ava lk 30

Leia 12. reast lause. Jaga seda ka teistega. 

Mis jagamisse puutub... ei pea. Võib vabalt endale hoida. Aga jagatud rõõm on mitmekordne. 

* Tegin eksperimendi läbi, silmad kinni. 

Kätte jäi Salme Masso raamat "Valik toiduretsepte"

Lk 30 12. rida (lause algus on küll rida kõrgemal) oleks siis selline:

Toorsuitsuribi või kintsutükk panna hautamispotti, lisada veidi keeva vett, sibulat ja pipart.

Kuidagi poolik, eks ole! Panen kogu retsepti üles. 

Hautada. Pehme liha jahutada leemes. Lauale anda õhukeste viiludena. Viilud võib ka rulli keerata ja täita roheliste hernestega või segasalatiga. 

Retsept nimega Hautatud suitsuliha.

...

Siin sama (võta kätte raamat), aga veidi teises kuues.

Aga väljas oli päev otsa hall, udune, märg ja libe... 

30.12.2023

... kuni ühel hetkel hakkas sadama laia valget lund.

Homme on selle aasta viimane päev... napilt 24 tundi aastavahetuseni.

...

Lõpud ja algused

 ...

2022. aastaga on nüüd lõpp. 

Kogu moos... nagu ütlesid juba vanad eestlased. Või vähemasti ütles nii minu vanaema. 

Ma ei tea, kas see nüüd hea ütlemine on, meil kipuvad küll moosipurgid külmkapis päris kaua vastu pidama ja nii mõnegi põhja olen lõpuks lihtsalt lusikaga välja kraapinud ja jäätmemajandusse lisanud.

Aga aastaga 2022 on nüüd lõpp.

Kogu moos!

Sama saab öelda ka raamatukogude aasta kohta. 

Tänaseks on käes uue aasta neljas päev.

2023... ja liikumisaasta. Nii nad räägivad.

Eelmise aasta lubadustest, niipalju kui mul neid üldse andsin, oli lubadus lugeda rohkem eesti kirjandust. Rohkem kui eelmistel aastatel ja rohkem kui välismaist.

Ma siis ikka lugesin, mitte just hulgi, aga igatahes rohkem kui välismaist. Ilmselgelt lugesin ma vähem kui oleks tahtnud, kuidagi raske oli otsale saada. Ja aasta viimased laenutatud raamatud on mõlemad alles lõpetamata. Alustasin ühega, vahepeal panin kõrvale ja võtsin teise, et siis sujuvalt esimese juurde jälle tagasi pöörduda.

"Katrin Karisma. Minu ilus elu" on see esimene.

Ma pole mingi teadlik laenutaja, ei eeltööd ega nimekirja, kui raamatukokku lähen. Valikute tegemisel usaldan sisetunnet.

Karisma raamat jäi silma, otsus laenutada tuli hetkega. Enne seda kerkis mälusopist killuke minevikku: 1970ndatel sõitsin Tartust Tallinna ja täiesti juhuslikult istus bussis mu kõrval Karisma. Ta oli lõbus reisikaaslane, juttu jagus ja naerda sai. Millest rääkisime... ei mäleta. 

Nüüd on mul raamatu algus läbi loetud. Selline tore, positiivne ja paljude piltidega. 

Vahepeal tuli paus, lihtsalt sattus pihku see teine aasta lõpus laenutatud raamat. 

Mae Lender "Ma nüüd lähen".

Selle laenutasin samuti sisetunde mõjutused. Et tuttav autor, blogituttav. Suvehiidlane. 

Sattus pihku ja lugesin läbi esimese loo nimega Üks. Lugesin ja sain aru, et mina kui sihtgrupp on vale. Pealegi, teismeliste elu ja probleemid, need võivad mõnikord päris valusad olla, juba see Üks oli kergelt ebamugav lugeda. 

No ja siis, mina, kes üldjuhul kunagi lõppu ette ära ei loe, läksin sujuvalt viimase loo juurde ja lugesin läbi. Tänu sellele küpses ka otsus, et ei jäta raamatut pooleli, mis sest, et pigem noortele mõeldud. 

Nüüd, kui raamat peaaegu läbi, kohendan ka veidi oma hinnangut. Tõesti, omamoodi mõtlemapanev raamat teismelistele, kellel käsil ajavahetus. Hüvasti lapsepõlv, teretulemast täiskasvanute maailma! Aga päris kindlasti sobiv lugemine ka nende teismeliste emadele ja isadele, miks mitte ka vanaemadele. Või vanaisadele.

Nii pikk jutt sai kokku, tegelikult lihtsalt mõned lõpud ja mõned algused.

Head uue aasta algust!

03.01.2023... hommikuks oli lumi maas.

...

Aastavahetus

...

Nüüd on see vahetus tehtud. 

Muidu mulle küll meeldis vana. Mu meelest oleks võinud teda kauemaks jaguda, miks peab veel täiesti kasutuskõlbulik vahetuskaubaks minema?

Üldse olen vist vanas liiga kinni, mida aasta edasi, seda rohkem.

Rohkem vanas kinni ja ettevaatlikum uut vastu võtma.

Vanasse aastasse oleks kindlasti veel tegemisi  mahutanud.

Kui ta oleks kauem kestnud.

Aga tagasi vaadates, ühte-teist sinna aasta lõppu ikka talletus.

Üks pidulik lõunasöök koos kutsutud külalisega.

Ja veel.

Ämm sai 95. 

Käisid külalised.

Lapsed käisid jõululõunal.

Ise tegime jõululaupäeval tuuri, kolmel kalmistul sel aastal.

Nipet-näpet päevades... ja siis ühel hetkel toimus vahetus.

Läksin õue osa saama. 

Muidu pärast ei teagi, et peab uues elama.

Parimat kõigile!

...

Mis iseloomustab pööblit

...

No ma ei tea, kas see Kersna tõesti nii ütles. Aga kui ütles... ega ta siis ikka ise ka süüst puhas pole.

Mul polnud isegi meeles, et pussitamine oli.

Aga Vahuril, näe, oli täitsa meeles.

Kui ta tõesti nii ütles.

Päris halvasti ikka öeldud.

Mitte et ma end riivatuna tunnen. Suht suva ju... eestlane olen ja eestlaseks jään.

Kui mind eestlaseks loodi.

Aastavahetusel Vabaduse väljakul lauldi ka.

Eestlane olen ja eestlaseks jään.

Hümni ei lauldud.

Ma ei osanud seda märgata. Pole isegi mõelnud, et aastavahetust hümniga tervitatakse.

Tuleb vabariigi sünnipäev, siis küll. Eriti nüüd, kui 100 täis saab.

Uuele aastale oleme tavaliselt ikka õue vastu jalutanud, seal kõlavad paugud ja õhk on täis värve ja valgust.

Hümn on jäänud üksi tühja tuppa kõlama.

Kui see tõsi on.

Et kõik need aastad on kõlanud.

Pööbel? 

Pööbel.

Mida sa siin ikka oskad tahta.

Aga kui nüüd ajas tagasi mõelda.

Üks lugu tuleb meelde. Sellest on küll juba 10 - 15 aastat möödas.

Aga ilus lugu.

Teismelised vaatasid muusikatunnis videot üldlaulupeost. Ja kui tuli hümn, tõusis klassi kõige pujäänakam poiss püsti.

Siis tõusid teised kõik ka.

Seisid, kuulasid hümni ära. Kaasa ei laulnud.

Kuulasid lugupidavalt.

Kui hümn lõppes, siis istusid.

See lugu tuleb mul alati meelde, kui televiisoris või raadios hümn kõlab. Tunnen, et pean ka püsti tõusma.

Teine lugu veel.

90ndate algul, laulupeol. Kui lauldi hümni, siis ka kõik tõusid püsti. Kuulasid. Või laulsid kaasa.

Ja kui hümn lõppes, siis kõik plaksutasid.

Lihtsalt, tookord oli nii.

Mõnikord tuleb leppida, et asjad on nii nagu nad on.

Ja kui midagi teisiti läheb.... mis siis ikka. 

Aga ülbitsemine on vastik.

Saade... saade oli hästi tehtud.

...

Head uut aastat!

...

Kui uue aasta alguseni oli aega paar tunnikest, tuli järsku tunne, et võiks minna. 

Uuele aastale vastu jalutada. 

Et enam ei viitsi oodata.

Söödud ka juba üksjagu.

Viimane aeg lauast kaugeneda.

Kui juba minna, siis nii kaugele, kui jõuab.

Jalutades jõuab vähem, autoga jõuab kaugemale.

Nii me siis sõitsime.

Autoga Tallinna.

Tallinnas Vabaduse platsile.

Kontsert jäi meist kaugemale, presidendi kõnest kuulsime vaid niipalju, et võisime noogutada: "Tema ise!" Sõnad hajusid teel platsi ühest servast teise.

See eest ilutulestik oli täie raha eest. Selle raha eest, mis sai kokku hoitud (tulevärki kodus ise ei tekitanud) ja selle eest, mis sõiduks kulus.

Eheheheee... kodus olnud 4 kuuga olen rahalugemisoskust täiendanud! Liidan kokku isegi selle raha, mis raiskamata on jäänud ;) Lätis viina ostmas ei käinud: jälle kopsakas summa kokku hoitud. 

Kuhu see kokku hoitud rikkus lõpuks paigutada??

Aga Tallinnas oli äge. Rahvas rõõmsameelne ja  sõbralik. Palju oli välismaist seltskonda. 

Vahepeal läks lauluks lahti, nagu suvine laulupidu. 

Ilus oli.

...

Mürina ja kärinaga uude aastasse

...
Sellist tulevärki pole meie külavahel enne nähtud!

 

Nüüd siis aastas 2017.
Juba terve tunni.
...
Teemasse "100 head asja"
Viiekümne kolmas.
Vägev saluut aastavahetusel.
...