...
Tuttav blogija on süüdi... positiivses mõttes. Pani mu hallid ajurakud* kindlas suunas liikuma ;)
No ta riputas oma 04.05 postitusse foto "Mees puu otsas". Ma ei saa midagi teha, et mul tekkisid kohe seosed. Polnud pikalt tuhlamist, leidsin fotod üles.
Kassid puu otsas.
Tookord ronisid nad lipuvarda otsa ka, aga see pole see teema ;)
Küll aga lähevd teemasse minu 2 viimast loetud raamatut. Tõsi, üks alles lõpetamisel, aga teine juba Krõõta ära antud.
Kuna võõrast vara kasutan, kirjutan raamatute pealkirjad pärast kommentaaridesse.
Mõlemad elulooraamatud.
Saaremaa poisi raamat.
Tartu poisi raamat.
Tõsi, polnud nad kirjutamise ajal enam mingid poisid, küll aga mälestustes lapsepõlve ajad.
Kusjuures... poiss saare pealt aitas meenutada, et mul ka üks puu otsa ronimise kogemus. Kahtlustan, et eriti kõrgele ma ei jõudnud, aga lausejupp - tegin talle pätti - võis vast natuke seda moodi välja näha. Mina pätti ei teinud, mina üritasin ronida.
Kahtlustan, et samad männid, kuhu kassid aastakümneid hiljem ronisid ;)
No ja lõpetuseks Ott Arderi luuletus!
Minu vanaisa noores eas oli igatahes palju ettevaatlikum oma puu otsa ronimisega ;)
Pakun aastat 1933... või 1934
Aga kui mina TT-d puu otsas oleks näinud, ma oleks infarkti saanud.
...
* Kõik saavad muidugi aru, et hakkasin vaatama Jupiteri üles pandid Hercule Poirot`i osasid (lausa alates 1. hooajast)
...
1 kommentaar:
Tekstid raamatutest "Igavene poisike" ja "Poiss kadakaselt saarelt".
Postita kommentaar