...
Pühapäeval. 04.08.2024
Kunagi kogusin ma raha. Aga siis tuli rahareform ja ma pidin selle kõik käest andma. Või täpsemalt... vahetasin uuema vastu,
Enne pesin puhtaks!
Tükk aega ma ei korjanud midagi. Vähemalt teadlikult mitte, aga kappidesse kogunes niisama hulganisti tekstiili, millest mingil hetkel mõned tekid ja padjad said.
Kusjuures, tekstiili on endiselt, aga uusi kotte-tekke-patju millegipärast juurde ei tule.
Raha kogun ma nüüd ka.1-, ja 2- ja 5-sendiseid. Ma pole ammu lugenud, palju mul neid on, aga päris kaalukalt. Kui nälg majas, saan igatahes leiba, vorsti ja kartulit osta. Kui see raha siis veel ikka kehtiv on.
Ja klaasikilde kogun. Aga ka sellest ma olen rääkinud. Kes ei mäleta... palun, siin see on!
Enamik mu kollektsioone on tekkinud iseenesest. Pigem isegi nii, et mina ei tea, et ma korjan, aga keegi jälle avastab ja küsib, mis ja miks.
No näiteks veel üks värviline kollektsioon klaaspurgis. Tegelikult on tegu ainult joonistamisel kaasnevate jäätmetega. Kuna pliiatseid peab pidevalt teritama, ongi mul kogunenud terve purgitäis omapärast materjali. Ilus ju ;)
Nagu eelnevalt öeldud, ma joonistan (ja sealjuures ka kogun) pisipilte. Mul on neid terve väike karbitäis, kokku lugenud ei ole, aga mõnisada ikka on.
Osa olen laiali jaganud või ära kinkinud, osa on jooksus. Aga tegelikult on need pildid kõige olulisemad minu enda jaoks.
Nii et eeskätt enda heaolu ;)
Täna oli mõnus päev. Masin pesi pesu, vihm takistas kuivama viimist... isegi nende toimingute peale ei pidanud ma aega raiskama. Nii ma sorteerisin oma kapi sahtleid. Mida kõike on sinna aegade jooksul kogunenud! Isegi see pole oluliselt abiks, et noored* pool aastat tagasi mu magamiskabinetis remondi tegid. Juba olen ära unustanud mitmed põnevad ja olulised kollektsioonid.
Minu kirjavahetus kodustega**.
Koduste kirjavahetus välismaa sugulastega.
Välismaa sugulaste kirjavahetust minuga.
Ja nii edasi, kõik kokku suguvõsa kroonika. Killuke ajalugu, mida aeg-ajalt tore lugeda ja meenutada.
Enam ma kirju ei kirjuta, mõned meilid, mõned sünnipäevakaardid.
Mu hot-i postkasti kogunenud kirjadest pole enam midagi alles. Samas: tühja neist kirjadest, elus on palju suuremaid kaotusi.
Ja midagi ma ju ikka mäletan ka.
Kunagi oli tuttaval vanasõnal*** vist olulisem tähendus.
Kes minevikku ei mäleta, see elab tulevikuta.
Ma hakkan nüüd tarku mõtteid koguma ;)
...
*Au ja kiitus neile!
**Vanemad ja vanavanemad
***Tegelikult mitte vanasõna. Pigem mõttekild.
Kes meist ei teaks Juhan Liivile (1864–1913) omistatud ja aforismiks saanud mõttekildu «Kes minevikku ei mäleta, see elab tulevikuta». (Rein Veidemann, Postimees.ee)
...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar