Kui nüüd lõppevasse nädalasse tagasi vaadata.
Käisin kõndimas, üks päev jäi vahele.
Vabandus muidugi varrukast võtta. Ilm oli tõesti kehv.
Ma ei pea seda heaks vabanduseks.
Pildistasin oravat, aga ta liikus liiga kiiresti. Kui loomakese lõpuks pildile sain, polnud enam mingit liikumist.
Nii et pilt jääb oma aega ootama.
Nägin palju liikumist.
Linnud ja liblikad.
Puud tuules.
Kahjuks ei sattunud pildile.
Aga siis märkasin värve.
Ja need värvid liikusid!
Ma ei saaks öelda, et need värvid head tähendavad.
Võõrkehad metsas.
Nii lihtsalt on.
Huvitav, kaua nad seal vastu peavad?
...Nonii... asendan ühe pildi ja panen asemele tänase, mis eelmise kahega paremini haakub.
Piir metsa ja raielangi vahel.
Ja siis meenus, et kunagi oli luuleraamat... "Tuul puhub lippudes"...
Ja siis meenus, et kunagi oli luuleraamat... "Tuul puhub lippudes"...
...
Aga tegelikult on tema selle nädala pikema ja kiirema kulgemise teinud.
Kiri.
Selline leid eile postkastis!
Tuli saarest.
Nii ilusat pole ma elusees enne saanud!
Kusjuures, varju pakkuv lambuke on ka minu juurde saarelt tulnud.
Mõnda aega tagasi Hiiumaalt.
Sõbrants tõi.
Me aeg-ajalt ikka püüame teineteist julgustada, aga temal tuleb see paremini välja ;)
...
15 kommentaari:
Millegipärast tuli meelde "liigub ja loob ja lehvitab", liigub ja lehvitab piltidel, sina oled piltide looja.
Ümbrik mis liikudes tõi sõnumeid on imeilus!
Tõin ka kunagi vennale Hiiumaalt sarnase lambukese kirjaga "Meie pere must lammas". Meiegi toetame, tunnustame ja julgustame teineteist kogu hingest.
Need tuules liikuvad plastikribad on asja eest. Oleks aidanud sellest punasestki, selgelt ju liigub tuules... kui väga suurt ja ilusat tahta, peaks hakkama elevanti pesema (või kuidas see väljend oligi? :)
PS. Need ehk olid orienteerujate tähised, kui praegu veel sellise spordialaga tegeldakse.
Need lindid paraku peegeldavad hetkeolukorda meie metsades ja märgistavad piiri, kus algab lageraie.
Ai, valus!
Kõige hullem on, et ma südamepõhjas, viimase hetkeni ei uskunud (teadmine oli), et ka Eestis minnakse seda teed... eestlased - ugrilased, looduseinimesed, metsarahvas, nõidrahvas, juurtega maa küljes kinni...Eestis, kus on südamega loodusinimesed aastakümneid rahvast kasvatanud (Fred Jüssi meenus kohe); kus on targad metsamehed ja teadlased. Ja ikkagi sõidetakse kõigist üle!?
Kes lubas?
Miks rahvas midagi ei tee, kõik kiruvad, aga...?
Sest Eesti pole vaba ja eestlased pole vabad!
Ja need, kes pole pangaorjad, miks nemad ei protesti? Kas neil kumab pragude vahelt ikka veel nõuka, sealt tagant orjamentaliteet: valitsejad on kaugel-kõrgel, ajalehed sisaldavad ainult tõde ja meie ei tohi vastu hakata... ühesõnaga "Parem ärme liigutame, sitt läheb haisema".
Küllap on poolt ja vastu tasakaalus.
Ühest küljest tahetakse ürgloodust hoida, teisest küljest, metsad on vanad, palju on kahjureid ja puud kukuvad kokku.
Ühest küljest on metsaraiet valus vaadata, teisest küljest, omanikud vananevad ja saega enam harvendusraiet tegema ei lähe ning kui mitte terve mets, siis langid lähevad müügiks. Kasvõi selleks, et maamaksu kompenseerida. Ja see, kes ostab, võtab võimaliku maksimumi.
Kõige valusam on vaadata lapsepõlve metsasid ja suurte teede äärset raiet.
Õnneks istutatakse noored puud asemele, nii et järgmistele põlvedele on jälle uued metsad tulemas.
Novot, paar värvilist linti ja jälle terve lugu. Ma oleks pakkunud mingit jahimeeste värki. Ümbrik on kaunis tõesti.
Mündi teine pool... jääb kuidagi väheütlevaks, seal pole midagi suurt vaadata.
Looduslike metsade kadumine on ülemaailmne, mina teadsin rohkem Skandinaavia kanti, aga Portugaliski on sarnased mured. F.Jüssi ütles, et tööstuslikult istutatud mets pole enam mets, vaid puupõld. Liigirikkust enam pole. Ja ühte liiki istutades tekivad ka muud ohud, näiteks on Portugalis hea tuluallikas kiirestikasvav eukalüpt. Nüüd metsad põlevad, eukalüpti eeterlikud aurud võivad suure kuuma-kuivaga niisamagi põlema minna, kui neid massiliselt ja tihedalt koos on...ja ongi rahvuslik nuhtlus sündinud. Osa riigi territooriumist on nüüd kaetud põlenud metsamassiividega, kus tuli ca igal kümnendil korra matti võtab. Seadused on reguleerimiseks olemas, aga kui palju neid täidetakse...
"sa kuldsed lindid köida ümber tammepuu..."
Eukalüptid Portugalis tunduvad sama valed kui šaakalid Eesti metsades.
Minu jaoks on selline lageraie eriti valus, et mõned kodulähedased metsad on maatasa tehtud. Ja mõned metsad lapsepõlvemaalt.
Tean neid nö parkmetsasid ka, üks istutati oma 50 aastat tagasi tuttavale karjamaale. Ei ütleks, et sellest mu lemmik-mets oleks kasvanud, Aga täitsa korralik mets on!
Mulle omale meeldivad need veidi kõhedust tekitavad ürgmetsad oma liigirikkusega.
Millegipärast kogu see kompott tõi silme ette surnukuuri - seal seotakse kadunukesele mingisugune silt suure varba külge.
Helgema poole pealt loodus tühja kohta ei salli...
A.I.V.O. - väga tabav!
Surnukuur on õige võrdlus.
Ja siin väga hea lugu sellest, mis metsas toimub.
https://www.facebook.com/mati.sepp.96/videos/3191919264175876/
Kuidas saate oma suhteid oma endise abikaasaga korda saata, mu mees jättis mind maha ja tõesti, ma ei lakka teda kunagi armastamast, puutusin pärast 5-aastast lahusolekut kokku dr Sacre'iga, kes on õigekirjavalaja, kes aitas mind ja mu meest tagasi mulle ja täna elame taas õnnelikult koos, võtke ühendust dr Sacrega kõigi suhetega seotud probleemide korral, kui ta teid aitab, kirjutage WhatsAppis
+2349076034359 või kirjutage talle e-posti aadressile sacretempleofpower@gmail.com
Proua Fien jaan.
Postita kommentaar