neljapäev, 10. jaanuar 2019

Säästmine või koonerdamine

...
Ühes Fb kogukonnas oli üles riputatud küsimus: säästunipp, mis teeb sinust koonri.

Mul selline veider säästunipp, suure kella külge ei pane! 

Aga blogisse võiks ju kirjutada!

See mul alles üsna uus komme.
Nimelt kallan heeringate peal oleva õli pakist klaaspurki ja hiljem kasutan seda tule süütamisel pliidi all ja ahjus. 
Väga hästi toimib!
Kusjuures, seda õli purki kallamist ma ise välja ei mõelnud, selle ma spikerdasin. Ma ei tea, mida teeb õliga inimene, kelle pealt ma "vikki tegin".

Mina igatahes hoian kokku süütetablettide ostmise raha.

Kas see nüüd on koonerdamine... aga veider igatahes. 

Täna märkasin enda juures veel üht kummalist säästunippi. Käisin hommikul kohalikus pealinnas ja tegin kohvikus aega parajaks.
No ja kui asju kokku korjasin, torkasin oma (vähe)kasutatud salfetkad käekotti. Et hea võtta, kui silm märjaks või nina vesiseks läheb.

Tuleb tõde tunnistada: see polnud mul esimene kord!

Säästmine või koonerdamine?

No ja siis veel, ma korjan poes kõik oma ostutšekid kaasa, ja koduteel, bussis või autos, arvutan kokku, kui palju ma allahindluste pealt säästsin. Täna näiteks 5.96. Juurde võiks veel muidugi liita tasuta bussisõidu, pilet edasi-tagas oli omal ajal 5.30.
Ja tasuta WC külastamine kohvikus.

Muud kokkuhoidu teen ka, aga midagi kummalist hetkel rohkem ei meenu.

Ja mis see koonerdamine õieti üldse on?

Tean, tean: koonerdamine pole kokkuhoid!
Aga mis ta siis ikka on?

Vanasti olime kordades kokkuhoidlikumad, poja pükse olen ma hoole ja armastusega lappinud.

1980... 1981... kuskil sealkandis
...

5 kommentaari:

C'est moi ütles ...

:) Minu arvates pole üldse tegu koonerdamisega - ise pistan ka sageli vähekasutatud, näiteks peamiselt kortsutatud salvrätid taskusse. Suhkrut tee ja kohvi sees enamasti ei kasuta ning seega püüan need pakikesed kohe letis tagasi anda. Kui ei õnnestu seda teha siis võtan kaasa ja kasutan kodus, teades et muidu rändavad need võib-olla prügikasti, sest teenindajad ilmselt ei jõua laudu koristades asju enam sorteerida... Kusagilt on jäänud sisse see mõte, et muidu läheb see kasutatav asi ju lihtsalt prügisse ja prügimäed on meie ajal kahtlemata juba üüratud. Samas, iga väike asi, mida saame teistkaudu kasutada - see pabertaskurätt läheb mul kodus/suvilas lõpuks pärast tarvitamist tõenäoliselt veel ahju süüteks - vähendab seda suurt hunnikut.

Õli mõte on hea, seda võiks isegi kasutada. Mul on kalakonservi õli kraanikausist alla kallates alati paha tunne, isegi mitte raiskamise peale mõeldes, vaid pigem saastamise peale... sellega tule süütamine tundub väga mõttekas lahendus :)

Minu enda säästlike nippide hulka kuulub näiteks jogurtitopsidest taimesiltide tegemine (lõikan alumise ja ülemise osa ära ning ülejäänust saab just parajad sildid) ning ilusti puhtaks pestud piima- ja jogurti tetrapakendid kasutan poolitatuna ja augustatuna ära kevaditi taimede külvamisel :) Mingil ajal kasutasin üksikute taimede külvamiseks ka wc-paberi rulle ning mu õde kasutas munapakendeid, kuid see oli minu arvates vähem tõhus, kippus kas kiiresti kuivama, ära lagunema või hoopistükkis hallitama kui kastmine liiale läks...

Minu jaoks pole selline säästlikkus kunagi tundunud koonerlusena vaid lihtsalt säästva eluviisina. Raha säästvana küll ka, ent peamiselt olen lootnud, et need minu väikesed sammud aitavad sellise korduvkasutuse abil säästa meie loodust ja vähendavad mingite asjade tootmist. Võib-olla alati see ei õnnestu aga kui sellest on natukenegi abi siis on ju hästi :)

tegelinski ütles ...

Säästmine kui elustiil... mulle meeldib!
Aga kui peaks tooma mõne näite koonerdamine kohta?

Emmeliina ütles ...

minu jaoks oleks praeguse ajajärgu koonerdamine siis kui ei raatsi lastele ja lastelastele kingitusi osta. St. ostaksin küll, aga kokkuhoiuprintsiibil "et käib kah, kingitud hobuse suhu ei vaadata".
Sõbranna puhul tundub koonerdamine see, kui ta ei raatsi kodu kütta, vaid magab müts peas ja istub arvuti taga sõrmikud käes.
Mõni õpetaja on nii kooner, et mitte kuidagi ei raatsi kõige paremat hinnet panna. ka siis, kui mitte kõige võimekas õpilane on ennast ületanud.

tegelinski ütles ...

Vat need on head näited! Aga kuidas sul küll õnnestub teha lastelastele kingitused, mis oleks neid väärt? Korralik luuretöö enne?
Ma murran alati pead, nii et ajud ragisevad ;)

C'est moi ütles ...

Selle kütmatajätmise puhul on mul tunne, et välismaal on siis õige palju koonereid - olen Hollandis elanud kunagi korteris, kus sügisel hakkas ikka päris jahe, inimesed olidki lihtsalt harjunud niiviisi jahedas elama... Ilmselt sellega ka harjub ja ju siis on mõnedel ka lootus noorema ja värskemana püsida ;)
See tundub aga üks õige kurb koonerluse sort kui inimesi ei raatsita nende saavutuste eest kiita :( On tunne, et teinekord saabki asjaosaline lõpuks oma kiituse alles tagantjärele kätte, kui teda enam selles maailmas pole... Enne nagu kardetakse head öelda, liiga ära hellitada. Kingitusi on aga ka minu arvates päris raske valida ja pigem on see mulgi seotud ideede puudumisega.
Üldsegi imelik sõna see koonerlus. Isegi kui ollagi loomult säästlik siis ei tähenda see ju veel koonerlust. Koonerlus tundub ikkagi olevat selline suhtumine, kus inimene hoiab järjekindlalt kokku sealt, kust ei tohiks... Inimene, kes on sunnitud kokku hoidma, sest mõni asi on tema jaoks tõesti liiga kallis, pigem ei ole ju kooner vaid lihtsalt mõistlik ja püüab oma võimaluste piires toime tulla. Kuigi, fantaasial lennata lastes - ehk võiks sõna ise just sellele vihjatagi - keegi on nurka surutud (cornered, in the corner) ;)