Majandusest ei tea ma muhvgi, aga mõned mõisted on selged. No et netopalk on see, kus osa raha on netu... nagu ütlevad venelased.
Mida pole, seda pole.
Kui tööl käisin, polnud mul aimugi, kui suur mu palk on. Muidugi olin ma numbrit näinud, olin allkirjagi andnud, et olen nõus selle mulle määratud summaga.
Mida pole, seda pole.
Kui tööl käisin, polnud mul aimugi, kui suur mu palk on. Muidugi olin ma numbrit näinud, olin allkirjagi andnud, et olen nõus selle mulle määratud summaga.
Aga arvestasin ikka numbriga, mis pangakonto pealt vastu vaatas.
Loomulikult, mida rohkem, seda uhkem, aga tore oli ennast proovile panna ja olemasolevaga hakkama saada. Kui ikka palgafond ei luba, mis teha. Kuuldavasti oli mõnes naaber-asutuses asi veelgi rangema kontrolli all. Et kui kolleeg koolitusel, mine aga tee tema töö ära, sul nagunii hetkel vaba aeg, mis mõttes asendustasu?
Aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida.
Hoopis sellest arusaamatust sissetulekust.
Ekvivalentnetosissetulek.
Vanasti sai mingit poomismängu mängitud: kui ei taha, et võlla tõmmatakse, arva sõna ära.
Selle sõnaga oleks ma ikka tõelised poomistalgud korraldanud!
Koperdasin sellele sõnale täna, kui hakkasin uurima, kes need ühiskonnas vaesed on ja kes väga vaesed.
Peale hommikusi raadio-uudiseid.
Statistikaamet ütleb, et aastal 2017 elas suhtelises vaesuses 22,6% Eesti elanikkonnast.
Ja suhteline vaesus on siis, kui see lohisev ekvivalentnetosissetulek on väiksem kui 523 eurot.
No ma ei tea, kui ma ikka alla 500 kätte saan, siis ei tohiks sissetulek kuidagi üle 500 ulatuda, isegi mitte see ekvivalentnetosissetulek... mis omakorda on märk sellest, et ma elan vaesuses.
Aga mitte halvasti.
44000 inimest elavad minust kordades viletsamalt, sest neil see xxxsissetulek on alla 207 euro.
Numbrid mulle meeldivad.
295 000 inimest.
Elab suhtelises vaesuses.
44000 absoluutses vaesuses.
Mis iseenesest on ikka päris kole.
Mis iseenesest on ikka päris kole.
Vaatasin eile igasuguseid saateid.
Kodutunne.
Inglite aeg.
Ja ei suutnud teha valikut, kuhu oma pisku annetus suunata.
Mu meelest on nad kõik väärt, et elu oleks elamisväärne, seda eriti aga siis, kui e l u on hetkel otsustanud sinuga väga karmilt ringi käia.
Olge hoitud!
Teie kõik, kellel on raske!
Või väga raske.
Loodetavasti teeb jõuluaeg olemise-elamise meile kõigile omamoodi eriliseks.
Aitab hoida usku, lootust ja armastust.
Aitab hoida usku, lootust ja armastust.
...
2 kommentaari:
Sellist mõistet ei olegi majanduses olemas. Mõnedele inimestele meeldib keeruliselt (segaselt) väljenduda.
Seletav sõnaraamat ütleb "ekvivalentne ‹-se 2› ‹adj› võrdväärne, võrdse väärtusega. Ekvivalentne hulk. Ekvivalentne vahetus. Ekvivalentsed võrrandid."
Ehk normaalne lause peaks olema, et kui su sissetulek on väiksem või võrdne 523 euroga, elad sa suhtelises vaesuses.
See-eest on suhteline vaesus majandusmõiste, mille arvutamiseks kasutatakse erinevates riikides erinevaid numbreid. Mõnes riigis loetakse inimese normaalsete vajaduste alla ka kultuuriüritused ja reisimine, kõigis mitte. Ma ei viitsi statistikaameti lehelt uurida, mida meil arvestatakse, aga selle 500 euroga peale söögi ja odava elamispinna (mis juba kuulub inimesele) küll maksta ei jõua.
Nii on, põhjus, miks pensionärid tööl käivad: sest muidu ei ela ära.
Aga mu meelest on raskem veel miinimumpalga saajatel, kel lapsed kasvatada.
...
Tegelikult ma natuke uurisin seda ekvivalentnetosissetulekut, et kuidas arvutatakse. Näiteks neljaliikmelise pere (2 täiskasvanut ja kaks alla 14-aastast last) neto-sissetulek on 900 eurot, see teeb iga pere liikme kohta 225 eurot. Aga see pole ekvivalentnetosissetulek, selle arvutamiseks tulevad mängu mingid indeksid või osakaalud, igatahes on tulemus hoopis 333 eurot. Nii et vaesust saab nagu suurema numbri taha varjata.
...
500 eurose sissetulekuga ei tohi sa olla haige, pead omama isiklikku elamispinda, kontrollima iga oma väljaminekut. Varem ma kunagi ei mõelnud, kas mul on see 10 eurot, et kümmekond jõulukaarti saata.
Samas tean üht pensionäri, kes terve aasta sõi peamiselt tatart, kapsast ja porgandit... ja sai oma unistuste ekskursiooni Hiina müürile.
Nii et kõike saab, kui tahtmist on.
Ja tervist.
...
Aga on siiski õõvastav teada, et neljandik rahvastikust elab vaesuses. Ja iga väiksemgi saatuselöök (suurtest rääkimata) lööb jalgealuse kõikuma.
Postita kommentaar