Seenel pole ma sel aastal kordagi käinud, küll olen kolm korda lihtsalt nii metsa sattunud, et seened vaatavad nõudlikult vastu ja tuleb nad üles korjata.
Kaks korda pilvikuid, üks kord võiseeni... ehk siis kollariisikaid.
Minu lapsepõlves kutsuti neid kruusikuteks.
Minu seen on pilvik.
Neid leiab alati.
Neid leiab alati.
Ja nad on tõesti head ka.
Veidi tüütu puhastada, aga mõnus krõmps süüa.
Sama palju kui pilvikud, meeldivad mul metsas need seened, mis süüa ei kõlba. Või kui kõlbavad, siis mina seda ei tea.
Teemasse 100 head asja.
Kolmekümnes.
Seened.
...
4 kommentaari:
Sinine on küll põnev ! Ma tahan see nädal ka metsa jõuda, rattas oli katki ja nüüd laps haige, ei pääse veel :(
Mets on praegu tõesti hästi värviline ja vahva!
Viimast sinist nähes meenus jälle üks vana lugu. Olin tüdinud mingi lille sunniviisilisest kastmisest ja tahtsin ta välja suretada,valasin lillepotti tinti. Oh seda lapsemõistust! Lille valged õied muutusid hiljem samasuguseks...
Väga lahe katse! Sinised õied olidki kindlasti ilusamad....
Postita kommentaar