...
Mina küll usun endasse. Et kui tahan, siis teen ära.
Mul on hea meel, et ma liiga palju ei taha, kes seda kõike siis ära jõuaks teha :)
Viimasel ajal muutus seljavalu tüütavaks. Mitte et see mul elada poleks lasknud, aga nimmepiirkonna lülilisid sain ükshaaval üle lugeda ilma näppugi ligi panemata. Lülivahed kipitasid, kihelesid, närisid mind ja minu heaolu.
Tablettidest üritan hoiduda, sest
- pidevalt unustan võtmata
- minu organismis mõjuvad nad nagu narkootikumid, kui enam ei võta, tuleb valu tagasi + võõrutusnähud
Kuna sain aru, et mingid sirutused või painutused mõjusid mõnusalt (oleks nagu saanud sügada neid kipitavaid punkte), hakkasin netist otsima, kuidas õigesti sirutada ja painutada.
Kõigepealt kuulasin ära loengu.
Siis otsisin midagi, mis mõjuks venitamisena.
Edasi midagi seljalihaste tugevdamiseks.
Kuna ma olen selline kergeusklik, siis uskusin seda ka, et on kasu.
Ausõna, ongi.
Kolm nädalat, ilma igasuguse ülepingutuseta. Paar-kolm korda päevas, 2-3 min korraga.
Hommikul, kui vähegi jõuab. Õhtul arvuti tagant ära, paariks minutiks. Mõnikord rohkem kui ühe korra.
Ja kui jalapeal pole magama jäänud, siis õhtul ka veel.
Ma ei saa öelda, et selg korras on, aga lülisid enam ei loe ja kipitustunne on ka kadunud.
Täna kuulasin veel tarka juttu, juurde keerulisemad harjutused, aga ma pole kindel, kas katsetan. Pigem lähen oma harjutuste lehele ja vaatan sealt midagi veel lisaks.
Midagi sellist, millega liiga palju ei pea pingutama...
...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar