Vastupandamatu magusavajadus

...

See algas juba eile. Poodi ma ei läinud, šokolaad jäi ostmata.

Ma suutsin seda!

Aga see ei takistanud mind sõbrantsi käest vastu võtmast kolme suurt Truffle kommi.

Vastu võtmast ja ära söömast.

Süües teatavasti kasvab isu. 

Kodus ei olnud aga muud kui Tutti Frutti kommikoti põhjas peotäis lagritsaid. 

No ei, nii hull see asi ometi veel pole. Et ma lagritsat sööks.

Baarikapist leidsin jõulukingiks saadud likööripudeli.

 

Kihiline. Koorene. Kohvine. Magus.

Sõin/jõin ära oma kolm supilusikatäit.

Nämma!

Aga väheks jäi. 

Rohkem ka ei tahtnud, magus küll, aga kraadid ees. Mul pole kommet üksi napsutada. Kui, siis ainult janu pärast. Või magusavajaduse leevenduseks...

Leevendaski, aga ära ei võtnud.

Siis tuli meelde.

Metsmaasikad sügavkülmas. 

Sõin kohe kolm portsu maasikaid piimaga. 

See oli tõeliselt hea.

Täna ka. 

Magusaisu. 

Ostsin poest 2 pisikest šokolaadi, et jagan sõbrantsiga. Aga kui ma nägin seda magusalaadungit, millega tema poest välja tuli, loobusin pakkumast. 

Lasin hoopis ennast kostitada.

Vist olid linnupiimakommid.

Igatahes väga head.

Kodus sõin need kaks pisikest šokolaadi ka ära.

Ja eilsest allesjäänud maasikad. Piima ja suhkruga.

Liköörist täna loobun.

Kui just keegi külla ei tule.

...