Sai käidud laulupeol...

...

Kuna kõik on pidu ja laulu ja tantsu ise piisavalt nautinud, siis jätan need emotsioonid paberile panemata.

Räägin ära selle käimise osa.
2 x tund rongisõitu pole rääkimist väärtki.

Nii et kõigepealt käisime Balti jaamast Viru hotelli juurde. Sest mis laulupidu see on, kui rongkäigule ei saa kaasa karjuda ja lehvitada. Mine tea, millal järgmine kord on. Ja kas ma enam üldse viitsin, palju mugavam on emotsioone teleka ees vabaks lasta.

Aga seekord tuli kõik korralikult läbi teha.

Mitte enda pärast, mul selline noor seltsiline.


Õnneks oli veel nõus tulema.
Kaasa tegema.

Sõbrants oli ka, nii et kolmekesi kõndisime.

Kui omad olid mööda marssinud...


...ja paljud võõrad ka, hakkasime astuma Lauluväljaku suunas.

...
Kontserdi alguseks oli juba 3,5 tundi seistud/käidud, Solarises söömise/istumise aeg muidugi maha arvata.

Kui me Lauluväljakule jõudsime, olid kõik kohad juba hõivatud ja muruplatski rahvast tulvil. Laotasime oma kilekotid kõnniteeserva, 40 cm laiusele rohuribale, taguots võttis muidugi rohkem ruumi, mis oli võrdne võõrale territooriumile tungimisega.
Õnneks ei oldud vaenulikud.

Kuna istumine on selle jutu juures kõrvalteema, siis mainin ära, et 6tunnise kontserdi jooksul sai ka käidud. Juua toomas, jäätist toomas. Midagi oli veel, aga ei mäleta.

Igatahes, kui pidu läbi oli, siis sai jälle käidud.
Lauluväljakult Ülemiste raudteejaama.

See oli küll selline lugu, et tegime luike ja haugi (vend vähk oli leplik, tema lonkis kaasa mõtlemata kaasa).
Loogiliselt võttes, sõbrantsiga me kaks kala, oleks küll ühte suunda pidanud kulgema. Aga minu jalad vedasid mind Tartu maantee trammipeatuse poole, sõbrantsi omad Ülemiste raudteejaama suunas... vastavalt esialgesele plaanile.
Siis juhtus see, mis juhtuma pidi, sai ikka väga palju liiga palju käidud, need 2 trammipeatuse vahet trammisõitu pole rääkimist väärt.

Aga ajastus oli suurepärane, 10 min enne rongi väljumist olime kohal.

Nii saigi käidud laulupeol.
...