Tegelikult sõltus kõik jalgrattast.
Et miks ma nii tubane... ja näljane... ja uimane olen.
Ma ei pääsenud liikuma. Rattakumm läks katki, juba eelmisel suvel.
Ja nüüd, tänu ühe inimese nõudmisele - osta kumm, osta kumm, ja teise inimese kuldsetele kätele, sai ratas jälle sõidukõlbuliseks.
Mida ei saanud jätta kasutamata.
Äratus oli pool 4 hommikul, tervelt kolm tundi magamist.
Päikesetõusuks jõudsime rabasse.
Seal oli võrratu - külm, vaikne (pool teed, siis jõudsime lärmakate rabaliste häälepiirkonda) ja ürgselt ilus.
Praegu tunnen, et tahaks magada...
...
2 kommentaari:
no need vaated tasusid tuhandega end :) imeilus :)
Imeline hommik oli :)
Postita kommentaar