...
...
Mingil mängulisel õppepäeval oli ülesanne: vali-siit-üks-ese-mis-sind-iseloomustab-ja-siis-anna-selgitus-miks-sa-just-selle-valisid.
Mulle meeldis üks valik (mis loomulikult polnud minu).
Et siis nagi. Selline tavaline, nõuka-aegne plastmassist jublakas.
… ja selgitus juurde...
Et juba selles eas, et olen end varna riputanud. Ei sega, ei sekku. Vaatan ja mõtlen. Kui mind on vaja, siis olen olemas. Mind võib võtta, olen alles täiesti kasutamiskõlblik.
…
Kukupai otsib sõbrakuul sõbralikke kohti blogimaailmas.
Mul on ka mõni selline, kus end kui võõras ent siiski võõrana ei tunne.
Täna ka, lugesin ja mõtlesin.
Sellised mõtted seal, mis haakusid.
Et igal perioodil muutub midagi oluliseks.
Ja kui sa oled selle olulise ka teadvustanud, siis on kergem hakkama saada.
...
Tahaks ka osata end nagisse riputada. Ja osata teha vahet, mis on oluline ja mis mitte.
Liiga palju sekkun sellesse, mida muuta nagunii ei suuda. Ja ehk pole vajagi.
Annaks jumal arukust valida…
… et mida võtta, mida jätta ja kuhu on mõtet vahele segada.
...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar