Veel mänguasjadest

......

Minu lapselapsed mängivad minu laste mänguasjadega.

Mina pole oma ema mänguasjadega kunagi mänginud. Arvan, et neid lihtsalt ei olnud enam alles, et nad põlesid ära 9. märtsil 1944. 

Pere oli siis maal, nii 60 km linnast. Olid õues ja vaatasid ühes kindlas suunas. Tallinn põles, tulekahjukuma ulatus nendeni. Muu hulgas sai pommitabamuse ka korter Vesivärava tänaval.

Mingi eelaimduse sunnil oli vanaisa suure hulga kodusest kraamist maale ära kolinud, aga kuhu jäid ema ja onude mänguasjad? Mina oma lapsepõlvest neid ei mäleta. Ka mitte maal vanavanemate juures. 

Küll on mul alles foto emast lapsepõlves nukuvankrit lükkamas. 

Ja kohvritäis vanu ajakirju “Laste Rõõm”, mõned õpikud ja Eesti Wabariigi ajal välja antud lasteraamatuid.

Mina mängisin liivaaugus. Ehitasin losse ja kindlusi, noppisin pisikesi konnapoegi ja sundisin neid end printside ja printsessidena tundma ning lossides elama.

Muidugi oli mul ka mänguasju.

Nukud Mathilda ja Ferdinand.

Väike ämber ja kühvel liivaaugus mängimiseks.

Kindlasti midagi veel.

Ma arvan, et ma ei osanud oma mänguasju hoida, miks neid muidu enam alles ei ole.

(foto autor Kõrreke)
...