Kuu esimene pool

 ... 

Pealkiri nagu natuke Urmas Vadi menu-romaanilt* laenatud, aga muud sarnasust otsida ei tasu kui see pool kuud. Pealegi, minu kuu on detsember, mis hakkab pooleks saama, Vadil aga... no seal saab mitmeti tõlgendada.

Täna tuli lumi maha. Ma poleks teadnudki, kui Rita hilisõhtul poleks öelnud. Ja kui lumi ukse alt verandasse poleks trüginud. Tähendab: oli tuuline. Võtsin harja ja tegin trepi puhtaks, täna oli see kindlasti lihtsam kui homme, ilmatargad lubavad soojakraade. 

Nii et täna lumi, aga eile oli midagi, millele isegi nime ei oska anda. Kogu koltund haljastus teeservas oli okkaliseks muutunud. 

...

Neljapäeval käisin teatris.

Ray Cooney, "Võrku püütud". Vaatasin, et mängukavas on ta juba pikalt olnud, esietendus septembris 2020. Komöödiad pole mu esimene valik, küll aga teater iseenesest. Eriti kui piletit pakutakse, pluss transport. Kui nüüd etenduse kohta paar sõna öelda: lõbus oli. Ma isegi naersin päris korralikult ja päris mitu korda. Eks see üks pöörane lugu oli, mees arvas, et tema teeb naised lolliks, aga tegelikult oli ta lõpuks ise hulluks minemise äärel. Ma rohkem ei räägi, ehk mõnel pilet juba varutud.

Vaatasin järgi, veebruaris käisin ka Viljandis, siis vaatasime "Surmkindlad asjad siin elus". Hea etendus ja mõtlemapanev lugu oli. Nüüd juba nii palju aega möödas, võiks vabalt veel korra vaadata. Pealtnäha ideaalne pere, aga mida aeg edasi, seda enam koorus välja tõde, mida igaüks endas kandis ja  varjata püüdis. 

Kuidas langetada olulisi otsuseid, kui sinu enda väärtushinnangud ja lootused põrkuvad ühtäkki vanemate ootuste ja lootustega? Kas vanemad võivad oma lapsi liiga palju armastada? ... Teemad, mis kõnetasid.

...

Esmaspäeval käisin kohalikus kultuurikeskuses, seal oli üritus ja jõululaat. Üritusele ei jõudnud, aga laadal käisin. Koolilapsed olid müümas, läksin kohe selle peale välja, et ostan koju midagi head. 

Õhtusöögiks võileivatort...

... ja suutäis magusat.

No ja sellist kaupa oleks patt ostmata jätta!

Mingi aeg tagasi ostsin poest Kalevipoja munad, nüüd siis Päkapiku munad. Kuupäev kenasti pliiatsiga peale kirjutatud. 

5. detsember.

Ongi 10 päeva aruanne tehtud! Homme juba 15. kuupäev.

...

* Urmas Vadi "Kuu teine pool"

...

Mälestusmärk lumele

 ...

Kuidas teaks, milline oli Suur Tõll või Kalevipoeg, kui poleks neile püstitatud monumente? 

Et sama lumega ei juhtuks... no äkki läheb meelest, et mõnikord on juba detsembris lumi maas, selleks ja sellest need mälestusmärgid räägivad.

Krokodill Gena...

Potsataja...

Ninatark...

Kõik selle aasta taiesed*.

Kui mineviku kunstiteostest rääkida, siis heitlik või lumevaene talv võib ka teistsugust kunsti vormistada. Jäised aknakaunistused on minu erilised lemmikud. 

Pildil vaade kohaliku mõisa aknast.

12. detsember 2016

Kodus on olnud uhkemaidki. Kahjuks pärast seda, kui toimus akende vahetus, on see kunstiliik väljasurevaks nähtuseks kujunenud.

Kõige ilusam on ikka lihtsalt lumi!... Aga ausõna, sellist lund ma ei igatse. 

10. detsember 2010

Ilmselgelt oleksime lumevangis.

Eks tookord olimegi.

...

*Kodulähedase maantee äärsed märkamised.

...

Viimaste päevade veidrused

 ...

Mul oli vastupandamatu magusa vajadus, leidsin pooliku meepurgi. Otsida polnud muidugi vaja, teadagi kus... köögilaual. Kas teised inimesed ka mett kahvliga söövad? Mina söön. Tegelikult isegi noa ja kahvliga... aga mitte korraga. 

Mõnikord noaga ja mõnikord kahvliga. 

...

Paar õhtut tagasi, tubane päev oli, vaatasin, et samme on piinlikult vähe. Õnneks oli ajaleht postkastist toomata, nii et 500 sammu tagataskus! 1000 + 500... pole palju, aga ikka parem kui mitte midagi. Laubalamp paika ja kõndima! Ring tehtud, vaatasin tulemust. 

Mitte midagi! 

Siis vaatasin kella. 00:00. 

...

Tegin päevaküsimuse väikesele ringile, lähedastele Messingeris. Kes on see tuntud eestlane, kellel on 5 õde ja 4 poega. Ainult üks õige vastus tuli enne teist vihjet. 

Ma siin teist vihjet ei anna.

...

Aga kui juba küsimiseks läks, siis küsiti minult ka. Leia pildilt lähedane.

Küsijatel läks endal ka raskeks ;)

...

Ükspäev korrastasin kööki, ja aknalaual oli tühi klaas. Vist olen seal sees millalgi küünalt põletanud, selline turvaline võimalus. Aga see oli ammu. Nüüd oli seal midagi kummalist. Pidin juba ära viskama, aga lähemal vaatamisel selgus tõde. Seal sees oli... kalasoomus. 

Millalgi olen selle sinna pannud, aga ei mäleta, et oleks pannud. Seda, mida soomusega tegema peab, seda ma küll mäletan! Uuel aastal tuleb kalasoomus rahakotti panna, soovitavalt aastavahetuse öösel, siis hakkab raha tulema. Ma püüan seda nüüd meeles pidada. Ainult loetud päevad.

...

No ja siis täna oli mul nimepäev. Loomulikult me tähistasime.

...

Palju õnne!

 ...

Saatsin tervitused teele. Kuna foto on juures, ei saa jätta jagamata :)

...

Detsembrikuu väljakutse

 ...

Taaskasutuses jäi näppu üks kolme aasta tagune ajakiri, kus sees ülalmainitud "Detsembrikuu väljakutse". Võiks ju proovida... mitte et maailm sellest paremaks muutuks või minu elu särama lööks. Aga väike vaheldus ikkagi.

Ma nüüd copy/paste päris ei tee, kõik punktid mulle ei sobigi. Nii et kohandatud variant. Äkki katsetaks, vahelduse mõttes.

1. Suhtle võõra inimesega olukorras, kus sa üldjuhul seda ei teeks. 

Siin võib olla takistuseks, et olen talviselt kodune, aga no nii päris ka pole, et üldse teise keskkonda ei satuks. Igatahes katsun meeles pidada sellised juhuslikud põnevad jutukaaslased. 

2. Kirjuta sõbrale või sugulasele kiri. Kohe selline, mille postkasti paned ja ära saadad, mitte mingi niisama jõulutervitus.

3. Helista inimesele, kelle number on sul telefonis, aga kellega sa pole juba mitu aastat suhelnud. Alati võib mingi põhjuse leida, miks sa talle helistad...  ja ikka tuleb mõni ammune tuttav meelde, kellega on olnud tore aega veeta.

4. Tee visioonitahvel. Või plaanide plakat. Kleebi, joonista, kirjuta. Jäta märk maha oma järgmise aasta plaanidest.

5. Leia grupp, millega liituda, kasvõi fb-s. Aga see grupp peaks andma sulle võimaluse tegeleda millegagi, mis sind huvitab.

6. Proovi vahelduseks teistmoodi päevarežiimi. Tõuse varem... või maga kauem. Mine kindlal kellaajal magama. Pane teadlikult paika üks kellaaeg mingi kindla toimingu jaoks. Mõtle, mis sinu päevaplaanis on, mida muuta või mida sinna lisada.

Teadagi... uue aasta lubadused on selleks, et neist mõelda, kas ka ellu viia... see on juba järgmine küsimus.

Mulle meenub mõne aasta tagune lubadus - kirjutan Päevaraamatusse 1 aasta jooksul iga päev lühikese kokkuvõtte oma päevast.

Kas ma kirjutasin?

Kirjutasin!! Isegi rohkem kui 1 aasta. Aga praegu mõtlen, et selle aastaga lõpetan. Nii et uued väljakutsed on teretulnud ;)

...

Ajad ammused

 ...

Vaevalt et keegi enam mäletab, ja kas peabki? Samas, ema ja vanaema, mõlemad mu elus olulised, ja nende kirjavahetus annab pisikese pildi ühest eluhetkest. 

Tõenäoliselt on see 1961*. aasta suvi või sügis, sest kirjas nimetatud Veera sai just siis 50 aastaseks.

3.50... hulga peale saime selle raha kokku ja maksime Ittyle ära. 

Küll on Tallinnas suur toiduainete puudus. Ei tea, mis need inimesed küll varsti sööma hakkavad. Ka kohupiima pole kordagi saanud, võid antakse pool kilo, kes hommikul vara platsis on, need saavad. Ükskord juba möödunud nädalal müüdi ühes poes lamba liha, seisin 4 tundi sabas, siis sain 2,5 kilo, pääle seda pole enam kordagi näkanud. 

Kuidas Veera juubel läks? Kas meie telegramm ikka tuli kohale? Millal Evald Tallinna sõidab? Olge kallid, kirjutage kõigest. Kallistan kõvasti lapsukesi, suuri lapsi näpistan. 

Teie emme.

Fotol tädi Veera. Ja Õie.

Tädi Veeraga kohtusin viimati 1974. aasta kevadel.

Olen sellest kodustele kirjutanud.

Elanud olen päris kenasti. Neljapäeva õhtul käisime Marjega Peipsi ääres, seal elab Marje õde. Kuskil Alatskivi kandis, täpselt seda kohanime ma ei teagi. Korjasime kullerkuppe, nüüd on jälle tuba lilli täis. Kuskil kell 10 (22.00) jõudsime Tartu tagasi. "Vanemuise" teatrist mööda minnes nägin nagu kahte tuttavat inimest. Aga kuna ma päris kindel ei olnud, siis ligi ei astunud. Ühikas vaatasin kohe järgi, oligi Pärnu teatri etendused Tartus. Reedel läksin hotell "Tartu" ja otsisin tädi Veera ja onu Arno üles. Viisin neile kimbukese nurmenukke. Neil oli nii hea meel, tükk aega ajasime juttu. Esimesel hetkel nagu ei tundnud äragi mind, siis tädi Veera hüüdis: "See on ju Külli!". Onu Arno tunnistas kauem, aga tundis ikka ka ära. Täna õhtul käisime Marjega nende etendust vaatamas. Tädi Veeralt saime kohad, ta ise tegelikult kutsus, kuigi ma ju tahtsin ise ka minna, ainult ei julgenud küsida. Väga hea meel on, et vaatamas käisime. See oli Ibseni "Naine merelt", tohutult meeldis. Olen praegugi veel selle mõju all.

...

* 1961 toimus nn Hruštšovi rahareform. "Müstiline Venemaa", saatejuht David Vseviov. 

...

Mõnel on eriti kiire

 ...

Seda ma räägin, et nad on omadega sassis. Jõulukaktus võiks ometi jõuludeni kannatada! Aga no ei, ikka nii nagu pähe tuleb. Oktoobris leidis, et võiks alustada.

Õitsemisega siis. 

Jõuludeni oli vähemasti poolteist kuud, kui tema õide puhkes. Ise selline äbarik, aga kangekaelne. Et teeme ära, mis siin pikalt oodata. Pungi tuli pidevalt juurde.

13.11.2025

Nüüd juba esimesed õied pudenevad... aga täna on alles esimene advent ja isegi detsembri alguseni on veel loetud minutid, jõuludeni lausa mitu nädalat aega.

Paar aastat tagasi, kui jõululill meile tuli, oli ta sellest kolimisest nii šokeeritud, et kõik õiepungad kaotas ära. Mõtlesin, et vaevalt sa järgmisel aastal enam üldse viitsid. Aga kus tema! Eelmiste jõulude eel alustas kenasti hooaega.

Ja nüüdki rõõmustab silma juba alates sügisest.

Kokkuvõtteks... kõks mu lill!

Alpikann...

Priimula...

Gerbera...

Roosid...

Flamingolill...

Mitte et nendega nüüd kõik oleks ;)

...