Möödarääkimine

 ...

Tulime poeringilt ja hakkasin toidukraami külmkappi panema. Üht-teist vana aasta varudest vaatas vastu. Kõik tundus ok, aga jõulude aegne piimatilk koorekannus oli ilmselgelt kahtlane. Mitte väljanägemine ega lõhn, lihtsalt ajaliselt liiga vana. Äkki jõulu teine püha? Oleks võinud ju kohe ära kallata, aga automaatselt pisut maitsesin. Väkk! Minu lapsepõlves öeldi, et piim on tilgastanud. Olen kuulnud, et mõni ütleb: piim on müre. Mina nii ei räägi, aga ma tean, mida sõna müre tähendab. 

No täna, kui seda maitset tundsin, sain otsekohe aru: see piim on müre! Ei mingit tilgastamist! 

Peale seda üht ja ainsamat koroonat on mu maitsemeel veidi kummaliseks muutunud, nüüd koostöös ajuga tehti asi selgeks! Müre piim on väga vastik! Tilgastanud piima pole viimasel ajal suhu sattunud 😉

Aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida. 

Esimene pood sihtkohas oli Grossi pood. Ma ei armasta tegelikult 5. kuupäeval poes käia, aga teele jäi Omniva pakiautomaat, kus pakk mind juba kolmandat päeva ootas. Loomulikult kasulik sama soojaga* poes ka ära käia,  nädal aega ostu-pausi peetud!

Ma teadsin, et ma pean ostma ka tikke. Ja kui juba, siis terve paki. Vanainimese värk, maksin kauba* eest ja siis meenus! Tikud! Pakk tikke, palun. Kui sendid välja otsisin, nägin, et kassapidaja oli mulle ühe topsi tikke pannud, ja kassast läbi ka juba löönud. Ma ei tea, ma ju küsisin pakki tikke? Ok, nagunii olin talle lisatüli teinud, abiks see üks topski.

Ilmselgelt on mälu ja mõtlemisvõime tuhmuma hakanud. Järgmises poes kordus sama. Maksin arve ära... ja siis meenus! Tikud! 

Ma oleks võinud juba arukam olla ja aru saada, et küsima peab õigesti. Aga mina küsisin jälle üht pakki tikke. Ja sain jälle ühe topsi. 

Praegu mõtlen, et minu jaoks pole tilgastanud ja müre üks ja seesama. Kuigi tean, et on.

Mõlemad noored kassapidajad, neile on tops ja pakk üks ja seesama. Võimalik, et nii ongi, lihtsalt mina olen jälle see, kes kiiksuga  mõtleb. 

Ega vist poleks probleemi tekkinud, kui ma õigel ajal oleks küsinud, aga mõlemal korral meenus alles siis, kui arve makstud oli ja ma asju kotti ladusin.  

Ei ole kerge nende vanuritega!

...

* no tegelikult oli väljas juba 18 kraadi külma...

* terve kärutäis kaupa 51 eurot, Grossi pood on parim ;) 

...

Viskan ära paberit

 ...

Ega keegi ei märka, et olen 50+ mittevajalikku pabarit tänase päeva jooksul ahju visanud, aga ise tean, ja eks see ongi oluline. Kõige vanemad tulid sellest ema heledast kohvrist. Mõtlesin, et saan hakkama: 2 kohvri asemel tekitan trepi alla vaid üheainsa. Tundub et see on võimalik, hoolimata tõsiasjast, et ühes kohvris on pigem riidekaup ja teises paber. 

Mõnda paberit kaalun, kuigi jah, asi pole grammides, vaid sisus. Ja olulisus pigem ajas. Ema kiri (õigemini mustand) kodustele aastast 1951, kui ta asus ametisse Pärnus oma esimesele töökohale. Mustandist on alles mingi osa ja seegi raskesti loetav. Aga ruumi see ju ei võta, eks keegi kunagi tegeleb revideerimisega. Nii et las jääb.

Ära viskan oma sügisel loetud ja välja kirjutatud mõtted/katkendid raamatust "Punane kuu", autor Rebecka Edgren Alden. Paber läheb ahju, aga read kirjutan siia 😉

 - Laev ei lähe põhja selle vee pärast, mis tal ümber on, vaid selle pärast, mis sisse lekib.  

- Kui emad surevad, kaob kompassilt üks ilmakaar.

- Sinna me olemegi jõudnud, et kõike, mida me ütleme, võib võtta mürginoolena.

- Samal hetkel turgatas mulle pähe, et unustasin lastele helistada, enne kui magama heitsime. Nagu ikka, tekivad peas katastroofilised mõtted. Ja nagu märguande peale mängib aju mulle ette filmi sellest, kui vilets ema ma olen.

Ma tean, mida tähendab ülemõtlemine, ehk toob leevendust, kui näen, et probleem võib olla ka teistel.

Et asi liiga süngeks ei kisuks, siis midagi näitan veel: paar sahtlist leitud mõttetera.

Ma seda esimest siiski ära ei viska,  mine tea, kus visandiraamatus seda kasutada saab. Praegu riputan siia.

Teine tegelikult polegi paber, oli paberpakendis külmkapimagnet. Pakendi viskasin ahju ;)

See alumine. 

Ülemist magnetit ei raatsinud pildi pealt välja lõigata...

...

Pommuudis

 ...

Kui üks aasta lõpeb pommuudisega*, siis loogiline, et järgmine võiks olla kohe uue aasta algul. 

Kui ajastamisest rääkida. 

Võtan selle enda peale.  

Aasta alguse pommuudis. Üks pilt räägib rohkem kui 100 sõna. Aga kui keegi selle pildi kohta rohkem infot tahab, siis vihje on kommentaarides. Kui meeles on kirjutada.

Loogiline, et kui on pomm, on ka plahvatus. Meil oli aastavahetusel õue peal ikka kõva kõmakas. Esinduslikku pilti sellest ei saanud, õnneks leidsin midagi eelmisest aastast.

Väikeste täiendustega sobib ka sellesse.

Loo pealkirja juurde tagasi tulles... tuttav soovitas vaadata filmi.

"Pommuudis". USA 2019. Osades Margot Robbie, Charlize Theron ja Nicole Kidman.

Tõsielu sugemetega lugu kolmest targast, ambitsioonikast ja tugevast naisest.

Sobis vana aasta lõppu, sobib ka uue algusesse.

Üks korralik pommuudis. 

Kui mitte täna (sest enam ei jõua), siis homme vaatan kindlasti ära. Seda enam, et kuskil oli soovitus enne filmi vaatamist end asjaga rohkem kurssi viia, muidu võib lugu algul segasena tunduda. 

Nagu minu esimene foto. Kui täpselt ei tea, võib küll küsimusi tekitada. 

...

*  Nii kui  31.12 uudised lugemiseks lahti lõid, kohe ette kargas!

...

Pühadevahe

...

Polegi pühade vahel bloginud, viimane aeg viga parandada, enne kui aasta otsa saab. Võtan fotod appi ja meenutan.

Alustaks kuusest... mida mul toas ei ole. No ei raatsinud. Nii nunnu kuusk oli kohe kodulähedases metsatukas, aga kuidas sa lähed saega pisikest nüsima. Peotäis oksi siit ja sealt, vähemalt koht, kuhu tulukesed riputada.

Natuke ruumi ka päikesekiirtele ;)

Ehteid ei pannud, polnud nagu ruumigi. Päkapikk laternaga kuuse all ja vanast ajast näputööna tehtud plaadimajandus armatuuri külge rippuma. 

Vana tõde... vähem on parem :)

Kuusk muidugi oleks ilus küll.

Tallinnas oli ostmisvõimalus lausa 10 sammu kaugusel.

Aga seal ka... ei raatsinud. Seekord hakkas rahast kahju.

Ma ei tea, kas Tallinn on lõpuks oma lume kätte saanud, veel eile polnud seal mitte grammigi.

Meil seevastu... oli eile ja tuli täna veel juurde. Kusjuures, eile öösel kella 1 paiku käis suur sahk maja juures lund lükkamas. Täna õhtuks olid kogused kordades täienenud, nii et labida ja luuaga endale puukuurini teed pidin rajama. 

Rohkem ei teinud kui hädapärane.

Nüüd mõtlen, kas ootan sahamehe ära või lähen enne magama. Talle kindlasti meeldiks, kui ma akna juures seisaks ja mängu jälgiks.

Ah jaa, see pühadevahe tuli siit, kust ka oma lastele uue aasta kalendrid tellisin.

...

Päkapiku-eri

 ...

Leidsin peotäie postkaarte, saadetud ajavahemikus 30-40 aastat tagasi. Lapsukesed, kellele need saadeti, on juba ammu suurteks meesteks saanud. Samas, päkapikud on täna samasugused pisikesed pärdikud nagu nad aastakümneid tagasi olid :)

...

Kes kuidas sööb

 ...

Talv on käes! Selles mõttes, et kalendris oli info.

Alustasin hooaega: hapukapsas (seekord tõesti eriti hea), peotäis kruupe ja sügavkülmast mõned lihaviilud, kõik koos ahjupotti, vesi peale ning ahju. 

Huvitav, miks sel aastal mu hooaeg nii hilja algas?

Aga nüüd on mul igatahes olemas arvestatav kogus lemmiksööki... lemmik juba alates lapsepõlvest*. 

Küsisin sõbrantsi käest, kas ma tatraputru ja hapukapsast võin kokku segada, mõlemad valmiskujul olemas. Sõbrants arvas, et mina võin, kuna ma sööngi igasugust kokku segatud sodi. 

Kus ta küll teab??

Igaks juhuks guugeldasin ka, sest mine tea, mis tabu teema see äkki on.

Õnneks täitsa retseptipõhine toit. Tatravorm hapukapsaga.

4 dl tatratangu

5 dl vesi

2 tk sibul

2 tk porgand

1 spl õli 

800 g hautatud kapsast

1,5 dl puljongit

Keeda tatar (10 min), hauta pannil porgand ja sibul. Pane koos hapukapsaga vormi, lisa peale võitükid. Kalla peale puljong. Küpseta ahjus 180 kraadi juures paarkümmend minutit.

Mina nii ei teinud, mul oli puder ja kapsas olemas, panin pannile ja segasin kokku. Väga maitsev segu tuli!

...

* Pärnus oli 1960ndatel kesklinnas söökla Võit, ja kui lapsevanemad vabadust vajasid, anti mulle raha ja saadeti sööklasse sööma. Ma sõin alati üht ja sama toitu: kartulid ja mulgikapsas. Maksis 27 kopikat, aga ma ei valinud seda odava hinna pärast, see lihtsalt oli parim. 

Hmmm... mitte ainult kapsas, tundub, et hapukapsahooaeg on mu lemmik-teema läbi aastate.

 2021 

2014

2012

2011

Sellepärast see mul nii enam-vähem hästi meeles ongi 🙂 

...

Seljaga minu poole

 ...

Käisin raamatukogus, et laenutada üht konkreetset raamatut*. 

Välja laenutatud oli.

Läksin raamatupoodi, et osta üht kindlat raamatut*. Mitte sedasama, mida raamatukogus küsisin. 

Olevat läbi müüdud.

Küsisin lähedase käest, kas temal on üht tuntud taimetarkuse raamatut*. 

Pidi olema küll, aga suvilas.

Mulle tundub, et kõik vajalikud raamatud on mulle selja keeranud. 

...

* Marika Mägi, "Viikingiaegne Eesti"

** Rein Sikk, "Sauna vägi"

*** Gustav Vilbaste jt "Eesti NSV ravimtaimed"

...